Magnus Kirt tundis juba õhtulennu ajal, et õlg läks liigesest välja.Foto: AP/Scanpix
Kergejõustik
7. oktoober 2019, 11:40

ÕL DOHAS | Magnus Kirdi treener: oli näha, et ka kolmas ja neljas vise olid tehniliselt ohtlikul piiril (5)

Kergejõustiku MMi viimane päev lõppes eestlaste jaoks emotsioonide virvarriga. Ühest küljes tundsid kõik siirast rõõmu Magnus Kirdi karjääri esimese MMi medali üle. Samas nägi õhtul ringi liikumas palju murelikke nägusid.

Kirdi viiendal katsel saadud õlavigastus paistis staadionikatlas välja ülivalus ja kurb. Järgnenud teadmatus vigastuse tõsiduse osas ei lasknud samuti hõbedast trofeed täiel rinnal nautida. Veidi enne pühapäeva keskööd alanud medalipeol istusime maha Kirdi treeneri Indrek Tustitiga, kes aitas juhtunut analüüsida.

Indrek, alustuseks peab sulle õnne soovima, sest õpilane võitis just MMilt hõbemedali. Selgita, milliseid emotsioone praegu tunned?

Medali üle peab muidugi alati õnnelik olema, aga rõõm võeti suures osas ära. MMi hõbedaid meile väga tihti ei tule. Tõsi, siin tuli kaks tükki üsna väikese vahega.

Magnuse vigastus võtab emotsiooni pealt tekkiva rõõmu siiski ära. Pigem muudab praegune olukord mõtlikuks, et kuidas edasi.

Mida te praegu vigastuse kohta teate?

Inimkeeli läks tal õlg liigesest välja. Haiglas saime teha röntgenuuringu, mis näitas kerget luukahjustust. Meditsiini taustaga inimesed saavad sellest aru, aga ma praegu rohkem ei täpsustaks. MRT-uuringut ei hakanud siin tegema. Kui Magnus Eestis maandub, siis sellest järgmisel päeval tehakse ka MRT, mis näitab pehmete kudede vigastusi.

Vedas, et doktor Madis Rahu sai üsna kiiresti Magnusele ligi ja pani isiklikult õla paika tagasi.

Tegelikult on ka siinsed kohalikud arstid väga head ning kõik on sarnaseid vigastusi näinud. Praegu ilmselt aitas kõige rohkem see, et Madis ongi Magnuse arst ning nende vahel on usaldus.

Lisaks oli näha, et staadionil olnud meedikud ei üritanud pikalt midagi teha. Või siis ei saanudki nad aru, mida peaks tegema. Sellises olukorras on oluline õlg kiiresti paika saada, sest seda vähem valu ta teeb.

Kas oskad praegu lihtinimesele seletada, miks see vigastus ikkagi tekkis? Kas põhjust võib otsida väga pikas hooajas ning Magnuse soovis aasta viimaste visetega MM-tiitel võita? Või tekib antud vigastus hoopis tehnilise eksimuse tõttu?

Seda on praegu raske analüüsida. MMi pinge võis mängida rolli, sest ilmselgelt tuli Magnus siia võistlema kuldmedali eest. Ta nägi, et kulla piir oli lähedal. Tema visked ei olnud täna tehniliselt head. Oli näha, et ka kolmas ja neljas vise olid tehniliselt ohtlikul piiril.

Ma ei tahaks öelda, et vigastuse põhjus peituks pikas hooajas. Pigem võis rolli mängida kuumus, sest see muudab kõik natukene pehmemaks. Lihas, mis muidu hoiaks kahepäevase järjest viskamisega mõne protsendi võrra paremini, võis järele anda.

Kokkuvõttes võis palju asju kokku langeda: nii tehniline viga, ilmastik kui ka suur tahtmine kulda võita.

Tuleme vahelduseks heade emotsioonide juurde. Magnus võitis elu esimese MMi medali, mis on üldse tema karjääri kirkaim tiitlivõistluste medal. Kogu tema tänavune hooaeg oli müstiliselt stabiilne. Esimene vise sel kevadel oli 89 meetrit, viimane võistlus lõppes MMi hõbedaga. Kas suurepärane hooaeg oli ka sinu treenerikarjääri jaoks oluline tähis?

Loomulikult oli see suurepärane hooaeg. Kui täna poleks medalit võitnud, võinuks öelda, et see oli väga halb hooaeg...

Kas tõesti saaks nii öelda?

Kindlasti. Terve aasta jooksul tehakse tööd ikkagi tiitlivõistluse nimel. Hõbemedaliga lõpetades tuleb tõdeda, et see oli tõesti väga hea hooaeg, jättes korraks vigastuse kõrvale.

Treenerina olen Magnust näinud viis aastat. Olin kindel, et ta on suuteline tegema hooaega, kus ta alustab 89ga ja lõpetab 89ga. See polnud minu jaoks midagi müstilist.

Paljud ei pidanud ikkagi vastu, näiteks mõned sakslased.

Arvan, et nad pigem ei proovinud. Enamik konkurente lähenesid konservatiivset teed pidi. Valmistuti üheks võistluseks, kuid seetõttu jäeti hooaja esimene pool kergemaks. Sakslaste puhul hakkas see väga silma.

Teistpidi on väga raske luua endale graafikut, kus viimasel viiel nädalal polegi ühtegi võistlust. Kõigepealt ei võistle sa suvel, seejärel ei võistle ka sügisel. Ja siis tuled ühele võistlusele, mis on MM.

Selles mõttes arvan, et pigem tasub pidevalt võistelda ja vaadata, mis juhtub. Meie loogika läks pigem selles suunas.

Mul oli finaalis ka teine sportlane, rootslane Kim Amb. Tema alustas meiega treenimist oktoobris, kui tuli õlaoperatsioonilt. Tema jaoks oli MM õnnelikul ajal, sest ta vajas pikemat treeninguperioodi. Kim hakkaski pikki viskeid alles augustis tegema.

Kas ka tulevikus peaks oktoobris MMi korraldama ja kas selline kalender üldse sobib kergejõustiklastele? Tasub märkida, et odavise jäi üheks väheseks alaks, kus olid Dohas tagasihoidlikud tulemused. Üldiselt oli tase väga tugev. Aga praegu tundub tundub mulle, et see Katari eksperiment võis Magnusele maksta ühe karmi vigastuse.

Võimalik... Samas võib selline vigastus tekkida ka hooaja esimesel võistlusel. Ma ei ütleks, et vigastus on seotud pika hooajaga. Pigem on see seotud ühe halva või õnnetu viskega.

Kas see eksperiment ennast õigustas? Kui vaatan MMi tulemusi, siis kindlasti õigustas. Samas olid tulemused head ka seetõttu, sest MM venitati kümne päeva peale. Sportlaste võistluspäevad olid lühikesed ning staadioni tingimused ideaalsed.

Paremaid tingimusi ei olegi võimalik luua. Raske oleks ette kujutada, et kuskil mujal on ööpäevaringselt stabiilselt 24-25 kraadi.

Doha tegi selle koha pealt suurepärast tööd. Minu jaoks jäi kummaliseks, miks nad pidid võistluse nii hilisesse aega tõstma. Kui staadionil on konditsioneer, pole ju vahet, kas tekitad selle 25 kraadi sinna augustis või oktoobris.

Kohalikud rääkisid, et suvel on väljaspool staadionit vilus 50 kraadi.

Eks nad seda kartsidki. Samas on neil siin sisestaadion, kus saab edukalt soojendust teha. Jään enda arvamuse juurde, et see kõik oleks väga edukalt toiminud ka kuu aega varem.

Kas konditsioneer mõjutas kuidagi ka oda lendu?

Kvalifikatsiooni ja soojendust arvestades arvan, et ei mõjutanud. Lisaks ma ei tea, kas konditsioneer töötas alati ühtmoodi.

Sakslased käisid seda Aasia mängude ajal testimas ja jõudsid järeldusele, et kõrgemale visatud oda ei lenda väga hästi. Täna hakkas see nüanss silma küll. Me ei tea, kas kvalifikatsiooni ja lõppvõistluse ajal töötas konditsioneer samal võimsusel.

Tean, et seda on vara küsida, aga milline võiks olla Magnuse prognoositav taastumise aeg ja mida võib vigastus tähendada Tokyo olümpiat silmas pidades?

Olümpia toimub umbes kümne kuu pärast... Kõigepealt on mul vaja teada, mida näitab MRT uuring. Seejärel selgub, kas peame tegema operatsiooni või mitte. Neil kahel juhul on erinevad taastumisajad.

Operatsioonita saab hakata harjutama kuue kuni kaheksa nädala pärast. Kui peab tegema operatsiooni, pääseb Magnus tagasi viskama minimaalselt kolme või nelja kuu pärast.

Magnus Kirdi enda mõtted pühapäeva hilisõhtusest Dohast:

Odaviske lõppvõistlus Doha MMil:

1. Anderson Peters (Grenada) 86.89

2. Magnus Kirt (Eesti) 86.21

3. Johannes Vetter (Saksamaa) 85.37

4. Lassi Etelätalo (Soome) 82.49

5. Jakub Vadlejch (Tšehhi) 82.19

6. Julian Weber (Saksamaa) 81.26

7. Marcin Krukowski (Poola) 80.56

8. Kim Amb (Rootsi) 80.42

9. Norbert Rivasz-Toth (Ungari) 79.73

10. Chao-Tsun Cheng (Taipei) 77.99

11. Keshorn Walcott (Trinidad ja Tobago) 77.47

12. Julius Yego (Keenia) X

Kirt tiitlivõistlustel:

2014, Zürichi EM – 74.33, 22. koht

2015, Pekingi MM – 78.84, 22. koht

2016, Amsterdami EM – 74.64, 26. koht

2016, Rio OM – 79.33, 23. koht

2017, Londoni MM – 80.48, 11. koht (kvalifikatsioonis 83.86)

2018, Berliini EM – 85.96, 3. koht (kvalifikatsioonis 83.15)

2019, Doha MM – 86.21, 2. koht (kvalifikatsioonis 88.36)

Kirdi hooaja tippmargid:

2009: 72.97 (Tõrva)

2010: 71.41 (Tartu)

2011: 70.07 (Rakvere)

2012: 76.97 (Tallinn)

2013: 79.82 (Tallinn)

2014: 79.70 (Tallinn)

2015: 86.65 (Kohila)

2016: 84.47 (Tartu)

2017: 86.06 (Orimattila)

2018: 89.75 (Rabat)

2019: 90.61 (Kourtane)

 

Kirdi tänavused võistlused:

25. mai, Vantaa – 89.33 (1. koht)

31. mai, Tartu – 87.65 (1. koht)

11. juuni, Turu – 88.32 (1. koht)

13. juuni, Oslo Teemantliiga – 84.74 (2. koht)

20. juuni, Ostrava – 90.34 (1. koht)

22. juuni, Kuortane – 90.61 (1. koht)

12. juuli, Monaco Teemantliiga – 87.47 (2. koht)

24. juuli, Joensuu – 87.35 (1. koht)

10. august, Varaždin – 81.47 (1. koht)

17. august, Tallinn – 87.57 (1. koht)

18. august, Birminghami Teemantliiga – 85.29 (3. koht)

24. august, Pärnu – 85.61 (1. koht)

29. august, Zürichi Teemantliiga – 89.13 (1. koht)

10. september, Minsk – 88.91 (2. koht)

24. september, L'Alfas del Pi –88.20 (1. koht)

6. oktoober, Doha MM – 86.21 (2. koht)