Operatsioonile minev Kirt on jätkuvalt optimistlik: üldfüüsilist ettevalmistust vigastus ei sega

Kirdi sõnul oli laual mitmeid variante, sealhulgas ka operatsioonita taastumine, kuna probleem pole liiga suur, kuid lõpuks sai spetsialistidega konsulteerides otsustatud, et targem oleks läheneda kirurgiliselt. Nädala lõpus toimuva operatsiooni viivad läbi doktor Madis Rahu ja Soome kirurg Urgo Väätäinen.

Väätäinen on varemgi odaviskajat opereerinud, näiteks 2016. aasta sügisel käis tema noa all soomlane Antti Ruuskanen, kes on 2014. aasta Euroopa meister ja 2012. aasta Londoni OMi hõbemedali omanik.

"Arutasime mõtet mitte teha operatsiooni ja keskenduda ainult harjutustele, aga tuginedes arstide arvamustele ja minu füsioloogilistele omadustele, oli tark läheneda kirurgiliselt," selgitas Kirt olukorda Kuku raadiole.

Tõrvalane lisas, et tegemist pole traditsioonilise odaviskajate vigastusega: "See on seotud minu kaasasündinud liigestega ja koht, mis järele andis, pole viskega otseselt seotud. Halvimal võimalikul moel on see parim koht, mis võis järele anda. See pole koht, mis saab viskamisel suurt koormust."

Kas see teadmine koos doktor Rahu jutuga, et tegemist on lihtsa operatsiooniga on Kirdi usku taastusprotsessi suurendanud? "Eks aeg näitab seda. Kõigepealt on vaja kõik protseduurid ära teha, käsi töökorda saada ja eks siis ole näha," ei soovinud ta Õhtulehe spekuleerivale küsimusele vastata.

See, millal odaviskaja lennuvahendi taas kätte saab võtta, selgub taastusravi käigus, kuid vähemalt esialgu tehakse plaane nii, et kevade alguses staadionile naasta. 

"Mulle pole kunagi meeldinud võistlustulemusi ennustada ja see [millal oda taas kätte võtan] on sarnane teema," selgitab Kirt. "Aga pean mõtlema nii, et saaksin hooaega õigel ajal alustada, vähemalt üldfüüsilise poole pealt, sest selle arendamist vigastus ei takista. [Üldkehalise ettevalmistuse treeneril] Indrek Tustitil on head plaanid, et hoida mind vormis. Viskepool tuleb järgi, kui tuleb. See kõik oleneb juba taastusplaanist." 

Kirdi operatsioonijärgne taastusravi pannakse paika koostöös Prantsusmaa tunnustatud spetsialistiga.

Vahetult pärast Doha MMi sõnas Tustit, et arvatavasti tekkis vigastus mitme erineva õnnetu asja kokkulangemisel: tehniline viga, soe ilmastik, mistõttu oli lihas veidi nõrgem, pikk hooaeg, kahel järjestikusel päeval võistlemine ja Kirdi suur tahtmine kulda võita. 

Kuidas vaatab aga Kirt üksteist päeva tagasi juhtunud vigastusele tagasi? "See vigastus tuli ei kusagilt," vastab ta. "Kui mõnel sportlasel on näiteks Achilleusega probleeme ja ta laseb sinna põletikuvastaseid süste teha, siis on vigastuse tõenäosus ikka suurem. 

Mina läksin MMile tervikuna ja ka finaalile peale mõttega, et kehaline konditsioon on väga hea. Mul polnud kehas kohti, mis nõudnuks rohkem soojenemist või eriharjutusi.

Ma ei võtnud isegi pärast kvalifikatsiooni masaaži, kuna polnud vajadust – keha oli täiesti heas konditsioonis. Eks see vigastus kõikide asjade kokkulangemisel tuli: pikk hooaeg ja keha eripära liikuvate liigeste näol..."

Operatsioonile mõeldi juba Dohas

Indrek Tustit sõnas "Ringvaates", et nemad olid doktor Rahuga juba Dohas võrdlemisi kindlad, et operatsioonist pääsu pole. "Rohkem oli küsimus, palju struktuurid on viga saanud. Kui magnetuuring sai tehtud, siis pidasime välismaa spetsialistidega nõu ning nende arvamus oli, et meil on kõigist halbadest variantidest parim," sõnas ta. 

Tustiti sõnul oli hea uudis ka see, et kuna tegemist polnud kohest sekkumist vajava vigastusega, andis see võimalusi erinevaid arvamusi küsida. Viimase konsultatsiooni õla kohta sai Kirdi tiim eile õhtul, pärast mida langetati ka lõplik otsus, et operatsioon toimub nädala lõpus Eestis. 

Kaks-kolm nädalat pärast noa all käimist sõidab Kirt nädalaks Prantsusmaale, kus alustatakse taastusraviga. Sihiks Tokyo olümpia. "Meie alustame ettevalmistuks olümpiaks. Loodetavasti läheb kõik hästi," üritas Tustit optimistlikuks jääda. 

"Meie jaoks hakkab nüüd kümnekuune tsükkel. Igal juhul valmistume olümpiaks, mitte ei hakka sportlaskarjääri lõpetama. Kuidas see kõik aga õnnestub, seda näeme kümne kuu pärast," jätkas ta. 

Paratamatult jääb sellise vigastuse puhul alati õhku küsimärk, kuidas taastutakse mentaalselt, sest isegi kui õlg saadakse uuesti 100% korda, võib peas tekkida blokk, mis ei luba enam täit jõudu viskesse panna. 

Tustiti sõnul on nad Kirdiga juba mõelnud ka psühholoogilise abi peale, kuid see on praegu veel kaugem tulevik, kuna õigeid viskeliigutusi saab tegema hakata alles kahe-kolme kuu pärast.