HOOS: Kristjan Kangur (palliga) on alustanud hooaega muljetavaldavate esitustega.Foto: Stanislav Moškov
Spordiblogi
23. oktoober 2019, 21:30

Andres Sõber | Kui jälle hakatakse ainult Ühisliiga play-off'ist rääkima, siis ei tule s****gi (2)

BC Kalev/Cramo suhtes on niivõrd positiivsed emotsioonid, aga mõnes mõttes tundub see kõik kuidagi nii loomulik. Poisid mängivad jube hästi ja vastased on väga häiritud.

Kaasani Unics tuli mütsiga lööma ja nad olid vahepeal väljakul nagu totakad. Peterburi Zenitiga samamoodi. Teatud asju tehti väga imelikult. [Joan] Plaza koosseisu kasutamisest ei saanud kohati hästi aru, kui oleks võita tahetud. Aga see ei vähenda meie esitusi põrmugi, sest persoonid, kellest jagu saime, olid hirmkõvad.

Andres Sõber. Foto: Martin Ahven

Kanguri fenomen

Kaitsemängu ma nii väga üle ei tähtsustaks. Edu hakkab pihta treenerist. Kui [Roberts] Štelmahersit kas või time-out´ide ajal vaadata, siis on näha, et ta on saavutanud lühikese ajaga ikka erilise respekti. Isegi [Kristjan] Kanguri sugune mees, kes kõndis üle nii [Alar] Varrakust kui ka [Donaldas] Kairysest, on nüüd suur kõrv. 

See näitab, et Kangur on endas sisemise vabaduse leidnud. Sellepärast ta nii hästi mängibki. Tal on nii ränk kogemus. Ja kui treener teeb õigeid asju – Kangur on ju aastatega palju näinud –, annab see talle kindlust. Tema olek mõjub hästi ka teistele. See, kuidas ta võttis [Gustavo] Ayoni rajalt maha, oli täielik klassika. Tundus, et Ayon on Kanguriga võrreldes totu.

Mäletan Kangurit juba 2002. aastast. Kerde tuli Eesti meistriks eelneval hooajal ning läks minema – ja nii ka enamik meeskonnast. Mulle jäi noortepunt: Arbet, Talts ja Kangur. Ta paistis juba siis silma röögatute võimetega. Nüüd on tal kõvasti kogemust ja stabiilsust. Ta on sündinud juhiks, oskab käituda ja olla. Need, kes on lollakad, saavad tema käest kõvasti tuld. Nii mängijad kui ka treenerid. Seda olen kogenud ka Eesti koondises. 

Kalevi eduloo sarnast ei juhtu igal aastal. Asjad peavad kokku jooksma, siis ongi midagi sellist nagu Phil Jacksoni Chicago Bulls või Steve Kerri Golden State Warriors. Ei kardeta mitte kedagi, nii nagu praegu meie poisid. Jäädi taha, aga ikka pandi visked sisse. Meie enesekindlus hakkas vastast tapma, lõpuks olid Zeniti mehed nagu koolipoisid.

Treeneri unistus

Oleneb, milline närvisüsteem ja iseloom tal on, aga minu arust [Ryan] Richards sobib siia päris hästi. Sellist domineerivat meest, kes nõuaks palli ja möliseks nagu [Arnett] Moultrie, polegi meil enam vaja. Need minutid, mis ta nüüdki puhkuseks andis, olid väärt. Ega [Kristjan] Kitsing poleks kõiki viskeid ära pannud, kui ta pidanuks terve mängu endast pikemaid võtma. Las Richards praegu olla.

Väike ameeriklane on treeneri unistus! Võrdleksin teda oma kunagiste hoolealuste James Alleni ja Brandys Raley-Rossiga. [Kyle] Vinales on väga heal tasemel. Ta kuulab treenereid ja mängijaid ning on sõbralik. Oskused on ka suurepärased. Peaasi, et ta kuhugi ära ei läheks.

[Aigars] Škele on täiesti üllatus. Ei saa öelda, et oleks keskpäraste võimetega, aga olen nalja visanud, et sellise kehaehitusega võiks „Õnne 13“ mängida. Ta pole mingi atleet, aga mängutunnetus on paigas. See on vennalt tulnud, geenidest. Suurepärane leid.

[Sten] Sokk on väga imeliselt liitunud ja [Martin] Dorbek hoiab oma asjad ära. Kõik peavad kõvasti võitlema, et minutid kätte saada. [Martin] Paasojal ja [Tanel] Kurbasel võibki nüüd päris raske olla. Õnneks on eestikad olemas, seal saavad ikka mängida.

Taseme säilitamine

Štemalhers on nii tark ja teeb selgeks, et kedagi ei pea otseselt võitma. Kui Kalev mängib oma taseme välja, siis panevadki [Permi] Parma sugustele ära. Aga kui hakkab jälle pihta sama, mis rida aastaid olnud: räägitakse ainult play-off´ist, siis ei tule s***agi. Olen oma poistele ikka öelnud, et ärme räägi võidust, vaid teeme nii, nagu oleme treeningutel harjutanud. Kui suudame oma taseme välja mängida, siis pole vastasel kerge.

Nii on ka praegu. Kui Kalev mängib samamoodi, aga saab Parmalt tappa, ei juhtu ka midagi. Pigem on suur tõenäosus võita. Aga kui joostakse võitu taga ajades lati alt läbi, siis see tõmbab järgmisteks mängudeks ka masti maha. Usun, et Štelmahers oskab neid asju selgitada.

Kui sama taset säilitatakse, on kodus kõik võidetavad. Ma ei mõtlekski mingisugusele lõppkohale. Tuleb nautida seda, mis on olnud ja iga järgmist mängu peab täiega võtma. 

Andres Sõber jagab Õhtulehes korvpallimõtteid iga kahe nädala tagant.