Margus MurakasFoto: Õhtuleht
Spordiblogi
27. oktoober 2019, 16:25

Margus Murakas | Annaks jumal, et Tänak nüüd Rosbergi ei teeks! (12)

Märgid olid juba eelmise hooaja lõpus õhus. Kiirus on Otil koguaeg olemas olnud. Ta oli sel aastal vaieldamatult kõige kiirem mees. Selles pole keegi kahelnud. Kas lõpptulemusena tiitel tuleb või ei tule, see on tehnikasport. Sel tasemel peab õnne ka olema. Nüüd seda oli. Äge, et tiitel tuli varakult! Ott vääris seda sel hooajal kõige enam.

Tehnilisi viperusi on sel hooajal olnud ühel ja teisel tiimil, nüüdki vajutasid Sebastien Ogier' esitusele pitseri hüdraulikajamad. See on selle spordi eripära. Nagu öeldakse, kui ei meeldi, mängi malet. 

Minu esimesed rallimälestused Otist pärinevad 2008. aasta Põlva talverallilt. Sõideti oludes, kus ilm jättis osad kiiruskatsed lõpust ära, aga meie Silver Kütiga võitsime seal. Ott oli Subaruga kolmas, nii et oleme koos võidu ajanud. Aga tema nimi jäi loomulikult meelde juba noortesarjadest.

Kui ta alustas koostööd Markko Märtiniga MM-Motorspordi noorteprogrammis, siis oli näha, et tahtmist ja toetajaid on. Loomulikult olen jälginud kümmekond aastat teraselt tema MM-rallisid ja olen asjadega kursis. See on loomulik. 

On olnud põnev jälgimine. Eks neid maailmameistreid, kel on karjääri alguses rohkem kulunud katust kui rehve, on enne tedagi olnud ja tuleb kindlasti veel. Näiteks Marcus Grönholm, Petter Solberg ja Colin McRae, kui ajas tagasi minna. 

Kõik sõltub sellest, kas toetajatel on usku ja tahtmist. Eks siin ole soodsate asjaolude kokkulangemine, et karjäärid ei katkeks ja sõitjad saavad võimaluse. Kui see realiseeritakse nii nagu täna, on see kingitus ja tänu kõikidele toetajatele.

Kui tal üks hooaeg vahele jäi (2013 - toim.), siis ei osanudki asjade edasist käiku ette aimata. Ma polnud tema toimetamistele nii lähedal kah, aga seda meeldivam oli tõdemus, kui ta sai Malcolm Wilsoni ja Markko Märtini käest uue võimaluse.

Kataloonia punktikatse, nagu oleme sel hooajal korduvalt tõdenud, näitab Oti enesekindlust. Ütlesin enne rallit, et loomulikult lähevad kõik seda võitma, aga igaühel on oma häälestus ja plaan. Ott kontrollis kogu üritust.

Ta teadis, kui palju punkte on vaja ja jälgis teiste sõitu. Kui oli hea tunne, siis võitis kiiruskatseid nagu eile. Sama enesekindluse ja tohutu hooga põrutas ta ka punktikatse läbi. Tegelikult tegi ta oma ära, mida on sel hooajal korduvalt teinud. See, et ta suutis punktikatsetel võita ka restart-süsteemi kutte, kel pole terve ralli mõttes midagi kaotada, näitaski sel hooajal tema kiirust ja julgeksin öelda ka üleolekut konkurentidest. 

Oti psühholoogia on väga tugev. Kataloonia ralli eripära oligi see meistrivõistluste punktiseisuteema. Lisaks veel lepingusaaga. Jätame kõrvale põhjused, miks selgust pole, aga fakt on see, et tal tuli Kataloonias hakkama saada ka selle teemaga. Ta pidi sõitma, keskenduma ja ka taktikamänge mängima. Tooksin jälle võrdluse malega.

Üks rallitreener on hästi öelnud: „Kurat, see on ralli, mitte male. Siin tuleb ikka mõtelda ka!“. See, et Ott sai kogu selle jamaga hästi hakkama, on märk ühtsest võidusõitjast.

Ma arvan, et Otist teeb maailma kõige kiirema rallimehe tahtmine. Kui oled hakanud autoga sõitma ajast, kui ei ulatunud pedaalegi vajutama, vaid isa süles või padja pealt ehk näinud eesmärgi nimel nii pikalt vaeva, siis see tulebki. Kõik on võimalik, kui kõvasti tahta.

Teisalt võib ütelda, et tal on kümmekond aastat MM-rallide kogemust. Millal siis veel võita, kui mitte nüüd? Annaks jumal, et ta nüüd Nico Rosbergi ei teeks. Et tiitel käes, lapsed kodus kasvavad ja...

Võimalik, et ta ihkaks kõige enam Sebastien Loebi varianti, et ei sõida kõiki etappe, vaid paneb valikuliselt ja saab teha väikse vaheaasta. See on üks võimalikke variante, keegi ei tea. 

Oti lepingusaaga on nagu riikliku tähtsusega saladus. Kõik räägivad, aga keegi ei tea. Kisub juba natuke naljakaks. Tavaliselt saavad tehased Soome ralliks asjad joonde, sel aastal venib ja venib.

Kõige otsesemalt pingutasid maailmameistritiitli nimel muidugi perekond Tänak ja Järveoja, aga laiemas plaanis on see tunnustus kogu Eesti autorallile. Meil on see traditsioon, oskus ja geen olemas. 

Juba Nõukogude Liidu ajal moodustasid rallikoondise viiest autost kolm tavaliselt eestlased. Tänane triumf on selle loogiline jätk. See on tunnustus kõikidele meie tegijatele, ka sellest ajast, et meil on sõitmise ja võistluste korraldamise traditsioon. See on tunnustus ka tänastele rahvasportlastele, kellest loodame, et tulevad järgmised Märtinid ja Tänakud. 

Ja kindlasti on see tunnustus kõigile alaga seotud inimestele, toetajatele, kaasaelajatele. Täna on kõigil põhjus end hästi tunda.