Ettevõtted julgevad üha enam palgata erivajadusega töötajat

Ühelt poolt julgustab ettevõtteid erivajadusega inimesi tööle värbama tekkinud tööjõupuudus. „Üsna palju räägitakse, et erivajadusega inimene on kasutamata ressurss. Kui mõnikord mõeldakse, et neile sobib vaid lihttöö, siis nii see kindlasti ei ole. Rõõm on, et viimasel ajal on meie poole hakanud pöörduma ka näiteks IT-firmad, logistikaettevõtted ja raamatupidamisfirmad, kes näevad, et erivajadusega inimene võiks olla osa nende kollektiivist,“ toob Külliki välja.

Teisalt on erivajadusega inimeste tööhõives üliolulist rolli mänginud töötukassa nõustamine. Töötukassa pakub tööandjatele kolme tüüpi nõustamist: grupiviisiline, individuaalne ja maakondlikud teavitusüritused.

Ka ettevõtte juht pannakse ajutiselt ratastooli istuma

Grupinõustamine viiakse läbi, et ennetada vähenenud töövõimega inimeste tööleasumisel tekkivaid võimalikke takistusi. „Räägime konkreetsest erivajadusest, milline on seda arvestav keskkond ning kuidas saaks meeskond paremini erivajadusega inimesega toimetada. Muuhulgas proovitakse, mis tunne on olla ratastoolis, suhelda vaegkuulja või kurdina või töötada nägemispuudega inimeste abivahenditega,“ jutustab Külliki.

Näiteks pannakse ettevõtte juht istuma ratastooli ning lastakse tal mööda tööruume sõita. „Sel moel tajub ta kõige paremini, mida vajab liikumispuudega inimene ning kas midagi oleks kontoris vaja muuta. Kusjuures enamasti ei olegi probleem ruumidesse sisse pääsemisel, vaid selles, kuidas köögikapist nõud kätte saada või garderoobis oma asjadeni küündida,“ lisab teenusejuht.

Individuaalne nõustamine viiakse aga läbi ühe inimese erivajaduse toetamiseks – tihti on vaja leida talle abivahend, tugiisik või toetada kommunikatsiooni. „Aeg-ajalt tuleb ette, et töökollektiivis ei mõisteta, miks näiteks psüühilise erivajadusega kolleeg teistmoodi käitub. Meeskond vajab sel juhul teavet, mida tähendab psüühiline erivajadus, miks see tekib ja mida siis teha. Mõistagi on oluline ja vajalik ka erivajadusega kolleegi nõusolek ja osalemine“ selgitab Külliki.

Erivajadusega inimesega suhelda pole keeruline

Nõustajate eesmärk on ennetada probleeme, mis võivad kujuneda seoses sellega, et tööl on erivajadusega inimene. Külliki meenutab seepeale lugu kurdist mehest, kes läks ettevõttesse spetsialistiks. „Kollektiiv oli mures, kuidas talle tööülesandeid anda, mil moel tere öelda ning temaga peole minnes suhelda," räägib Külliki, kes viis kollektiivile läbi lühikese infotunni.

Infotunnis selgitas Külliki, et kurdile võib tere öelda nagu teistelegi, ülesandeid saab anda e-kirja, smsi või lihtsalt kirjutamise teel. Lisaks oli kandideeriv mees palunud edasi öelda, et ta ei käi kuigi meelsasti ühisüritustel ning seetõttu ta pidudest osa ei tahagi võtta. „Nii olidki probleemid lahenenud ja meeskond tundis kohe kergendust,“ märgib ta.

Piirkondlikke teavitusüritusi korraldab töötukassa regulaarselt igas maakonnas. See on suunatud kõikidele tööandjatele, kelle juures juba töötab erivajadusega inimesi või kes on valmis neid palkama.

Erivajadusega kogemusnõustajad avavad meeli

Muide, osa töötukassa nõustajaid on kogemusnõustajad, kellel on mõni erivajadus. Näiteks Külliki on kuulmislangusega ning kasutab iga päev kahte kuuldeaparaati. Ta jutustab nõustamistel meeleldi enda lugu, sest see lisab ehedust ja avab meeli. „Tekib nii-öelda ahhaa-hetk – meie juurde ei tulnudki lihtsalt töötukassa ametnik või keegi, kes asjast tegelikult midagi ei tea. See inimene on ise päriselt kogenud vaegkuuljate ja kurtide maailma,“ tõdeb Külliki. Ka teised nõustajad on kas vastava erivajadusega või väga pikalt töötanud just enda valdkonna erivajadustega inimestega.

Küllikil ja tema meeskonnal on õnnestunud nii mõnigi umbusklik ettevõttejuht suunata mõtlema erivajadusega inimese palkamisele. „Kuulmislangusega nõustaja rääkis, et ta suhtles firmajuhiga, kes oli veendunud, et nende ettevõttesse ei sobi ükski erivajadusega inimene – tema sõnul pidid töötajad jooksma kiiresti, üle takistuste astuma, suhtlema ja mida kõike veel. Nõustaja küsis, kas teda võetaks tööle. Mees vaatas nõustajat ülevalt alla ja küsis, et mis tal siis viga on. Nõustaja vastas, et ta ei kuule hästi, aga see-eest võib ta kiiresti joosta ja palju suhelda. Juht tunnistas, et ta arvaski, et erivajadusega inimene on see, kes istub ratastoolis või ei kuule-näe ega saa suhelda,“ räägib Külliki muiates.

Tasuta nõustamist saab igal pool Eestis

Külliki toonitab, et pole tähtis, kus paikneb nõustamist vajav meeskond. „Olgu see ettevõte nii suur või väike kui tahes, asugu ta Hiiumaal, Räpinas, Põltsamaal või kusagil metsas – me tuleme ikka hea meelega kohale. Nõustajad annavad asjatundlikku infot nii olemasolevate inimeste toetamiseks kui ka uute vähenenud töövõimega inimeste värbamiseks. Töötajad ei pea olema asunud tööle töötukassa kaudu – aitame neidki, kellel on vähenenud töövõimega inimesed tööl olnud juba aastaid. Ettevõtted saavad abi nii värbamisel kui ka edaspidi, oleme nende jaoks olemas kogu aeg,“ lubab Külliki.

Nagu mainitud, pakub töötukassa erivajadusega inimese tööandjale erinevaid toetusi ja teenuseid. „Kõige rohkem kasutatakse sotsiaalmaksusoodustust – riik maksab vähenenud töövõimega töötajate puhul sotsiaalmaksu miinimumpalga ulatuses tagasi ning ettevõttele on see üsna suur rahaline kokkuhoid,“ osutab Külliki.

Peale selle on töötukassa valmis õla alla panema näiteks tööpraktika, palgatoetuse, töövahendite hankimise, (kodu)kontori kohandamise, täiend- ja ümberõppe või tugiisiku leidmise osas. Kõige tähtsam on see, et ettevõte saab hea töötaja ega pea muretsema lisakulude või toe puudumise pärast.

Lõpetuseks soovib Külliki veel korra ettevõtteid julgustada erivajadusega inimesi palkama: „Peale selle, et nad on head spetsialistid, on nad tihti ka motiveeritumad kui tavalised töötajad. Kuna erivajadusega inimesel on olnud raskem tööle saada, ei kipu ta seda kadalippu otsast peale alustama ning on oma tööandjale lojaalne.“

Nõustajate kontaktid leiab SIIT!