Alaverile määrati tingimisi aastane vanglakaristus, pooleteist aasta pikkuse katseajaga. Lisaks tuleb tasuda sundraha 810 eurot. Alaver ise end süüdi ei tunnistanud.
Teda süüdistati dopingu tarvitamisele kallutamises: välja toodi nii veredoping kui ka kasvuhormoon.
Enne kohtuistungit
Riigiprokuratuur saatis oktoobri lõpus Harju maakohtusse kokkuleppemenetluses kriminaalasja, milles süüdistatakse 65aastast endist Eesti meeste suusakoondise treenerit Mati Alaveri dopingu tarvitamisele kallutamises.
Riigiprokuröri Taavi Perni sõnul käsitleb süüdistus Alaveri tegevust aastatel 2016 – 2019. „Hindame kõrgelt piiriülest koostööd tõendite kogumisel ja vastastikust infovahetust Austria ja Saksamaa kolleegidega, mis andis kriminaalasja jaoks olulisi materjale ning võimaldas asja kohtusse saata,“ sõnas juhtiv riigiprokurör. Eesti prokuratuurile teadaolevalt jätkub kriminaalmenetlus Austrias ja Saksamaal, kus on karistatav ka dopingu tarvitamine.
„Kuigi Eestis toimunud kohtueelne menetlus keskendus dopingu kallutamisele, loodame, et selle menetluse läbiviimine aitab kaasa ühiskonnas käivitunud debatile spordi aususe ning dopingu tarvitamisega kaasnevate võimalike ohtude kohta. Tippsportlased on eeskujuks kõigile spordiga tegelejatele, nii lastele, harrastajatele kui ka teistele tippsportlastele. Keelatud võtete kasutamine ei mõjuta seega mitte ainult konkreetseid sportlasi, vaid võib avaldada oluliselt laiemat mõju. Dopingutarvitajad riskivad enda elu ja tervisega, dopingu tarvitamisele kallutamine võib halvimal juhul põhjustada teise inimese tervise raske ja püsiva kahjustamise või isegi surma,“ lisas Pern.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul oli selle juhtumi puhul oluline koguda ebaseadusliku tegevuse kohta võimalikult palju teavet.
"Eesmärk oli tuvastada seotud isikud, nii dopingu tarvitajad kui võimalikud dopingu tarvitamisele kallutanud inimesed ning nende roll. Toimingutega koguti piisaval määral tõendeid, et esitada suusatreenerile kahtlustus dopingu tarvitamisele kallutamises," sõnas ta.
"Siiani on Eesti spordis pettusega seotud juhtumeid avastatud vähe, kuid see juhtum näitab, et soovist saada paremaid tulemusi ollakse valmis kasutama lubamatuid vahendeid. Need võtted on aga pikemas perspektiivis karjääri ja maine rikkujad. Loodame, et see uurimine annab laiema sõnumi nii sportlastele, treeneritele kui ka spordiorganisatsioonidele, et võistlussport peab olema aus,“ lausus Ombler.
Dopingut tarvitanud suusatajad
Tänavu veebruaris Seefeldis toimunud Põhja-suusaalade MMil jäid Eesti suusatajad Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu ning Alaveri näpunäidete järgi treeninud kasahh Aleksei Poltoranin vahele veredopingu kasutamisega. Pärast MMi tunnistas keelatud vahendite kasutamist ka Algo Kärp, kes tiitlivõistlustel ei startinud.
Riigiprokuratuur alustas seejärel kevadel dopingu tarvitamisele kallutamise osas kriminaalmenetlust. Märtsis pidas politsei Alaveri mõneks tunniks ka menetlustoimingute tarbeks kinni.
Kriminaalmenetlus alustati karistusseadustiku paragrahv 195 järgi, mis näeb karistusena dopingu tarvitamisele korduvalt kallutamise eest ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Märtsi alguses saatis Alaver avalikkusele kirja, kus kinnitas Saksamaa spordiarst Mark Schmidti kontakti vahendamist Karel Tammjärvele, kes oli "praktiliselt ainus", kes temalt selle numbri sai.
Kommentaarid