GRAAFIK | ARMUTU STATISTIKA: jalgpallikoondis lõpetas aegade ühe kehvema valiksarja

Jah, on väiksed valed, suured valed ja statistika, kuid üht-teist arvud ikkagi näitavad. Täpsemalt saab igaüks allolevalt graafikult vaadata, aga olgu öeldud, et 2020. aasta EMi valiksari on sisse lastud väravate poolest Eesti rahvusmeeskonna kõige kehvem (3,25 mängu kohta).

Eesti ise suutis sahistada vaid kaks korda, mis teeb kaheksa mängu keskmiseks näitajaks 0,25. Sellest kehvemini läks meil vaid 1994. aasta MMi valikturniiril, kus lõime kümne mänguga vaid ühe ehk keskmiselt 0,1 värava.

Ja viimaks punktid. Eesti kogus neid kaheksa kohtumisega vaid ühe, mis teeb keskmiseks näitajaks 0,125. Nadimad tulemused on vaid 1994. aasta MM-valikturniiri 0,1 ja 1996. aasta EM-valikturniiri 0.

Selge see, et väljatoodud arvude taust on erinev. Tähtsaim muutuja on valikgruppide suurus, mis on varieerunud viiest seitsmeni. Seepärast oli meil näiteks 2006. aasta MMi kvalifikatsiooniturniiril õnn olla ühes alagrupis Luksemburgi, Liechtensteini kui ka Lätiga ning väravaid ja punkte tuli korralikult.

Teisalt mäletab iga jalgpallisõber 2012. aasta EM-valiksarja, kus Eesti jõudis Tarmo Rüütli juhendamisel Itaalia järel ning Serbia, Sloveenia, Põhja-Iirimaa ja Fääri saarte ees play-off'i.

Seega ei tasu ka äsja lõppenud valiksarjast rääkides pugeda lõpmatuseni selle taha, et mängisime viieses alagrupis koos Saksamaa ja Hollandiga. Mingi tõetera on allolevas graafikus kindlasti sees, nii et jalgpalliliidus mõtteainet jagub.   

Kui viia kursor legendis ühe kategooria peale (nt punkte mängu kohta), siis kerkib too graafik teistest esile ja on paremini loetav.