Doping

Eestlastega samal ajal dopinguga vahele jäänud suusataja: „Varem olin ma teiste inimeste jaoks meeldiv noormees.“ (3)

Toimetas Henry Lääne, 25. november 2019 14:35
Max Hauke.Foto: FRANCK FIFE
Murdmaasuusataja Max Hauke, kelle politsei tabas Seefeldi MMil otse keset verevahetust, sõnul on inimeste suhtumine temasse pärast dopinguga vahelejäämist oluliselt muutunud.

Hauke tunnistas möödunud kuul kohtus, et tarvitas lisaks veredopingule ka kasvuhormooni. Ta astus halvale teele 2016. aasta kevadel.

Saksa dopinguarsti Mark Schmidti kontakti sai Hauke kaasmaalasest suusataja Johannes Dürri käest, kes jäi 2014. aastal Sotši olümpiamängudel vahele erütropoetiini ehk EPOga.

Hiljuti andis Hauke intervjuu Rootsi väljaandele Expressen. „Varem olin teiste inimeste jaoks meeldiv noormees, aga nüüd nähakse minus dopingutonti. Ma ei taha, et mind sellisena teatakse,“ selgitas ta, miks soovib rääkida oma loo.

Ta põhjendas libedale teele astumist nõnda: „Kui mõni suusataja tegi ootamatult väga hea võistluse, siis leidus alati keegi, kes ütles „huvitav, mida talle küll hommikusöögiks anti“. Samal ajal kirjutas meedia väga palju dopingujuhtumitest. Hakkasin mõtlema ja mul tekkis tunne, et äkki tõesti paljud tarvitavad dopingut.

Järgnes Šotsi olümpia, kus jäi EPOga vahele üks minu meeskonnakaaslastest. John oli talent nagu minagi. Ta jõudis tippu, kuid dopingu abil. Seega jõudsin veendumusele, et tippu pääsebki ainult dopinguga. See oli ekslik arvamus ja mu elu suurim viga.“

Hauke sõnul parandas veredoping tema minekut suusarajal tunduvalt. „15 km peale oli mu aeg 40 sekundi võrra kiirem. See on väga suur vahe ning aitab tõusta palju paremale kohale.“

Austerlane ütles, et dopingutarvitamise eesmärk oli algusest peale Seefeldi MMi 15 km klassikadistants. Ta usub, et kui poleks enne võistlust arreteeritud, suusatanuks ta esikümnesse.

„Vahel oli mul väga hea päev, näiteks 2017. aastal Davosi 15 km vabatehnikasõidus, kus tundsin end väga tugevana. Startisin viimaste seas ja mulle öeldi esimeses vaheajapunktis, et olen viies. Ehmusin.

Ma ei tahtnud kahtlusi äratada. Plaan oli esimest korda tipptasemel olla Seefeldis. Seepärast võtsin hoogu maha, kui keegi ei näinud,“ meenutas Hauke 15. kohaga lõppenud võistlust. Muide, Karel Tammjärv sai samal võistlusel veredopingu abil 13. koha.

Hauke kirjeldas pisut ka verevahetuse protsessi. „Meditsiinitöötajad ööbisid tihtipeale samas hotellis. Niisiis sain neilt sõnumi, millal sinna minna. 20 minutiga oli kõik tehtud. Pärast võistlust kutsuti mind jälle sinna [et lisatud veri välja võtta]. Kedagi ei huvitanud, kui ma käisin mööda sama hotelli erinevaid tube. Vahel, näiteks Lillehammeris, rentisid arstid terve maja.“

Hauke märkis, et nad said Dominik Baldaufiga (samuti Seefeldis vahele jäänud Austria suusataja) kiiresti aru, et patustajaid on teisigi. „Nad poleks minu ja Dominiki pärast üles ehitanud niisugust süsteemi,“ sõnas austerlane ja lisas, et arstid palusid neil küsimusi mitte esitada.

Pärast Hauke arreteerimist jõudis avalikkuseni politseiniku filmitud video, kus mundrikandjad tabasid suusataja otse keset verevahetust. Rootsi ajakirjanik näitas seda Haukele ja küsis tema arvamust. „Mäletan täpselt seda hetke, kui sain aru, et nüüd on kõik läbi. Iga kord, kui seda videot näen, kuulen jälle politseid ust avamas,“ kirjeldas ta.

Seefeldi MMil jäid dopinguga vahele ka Eesti sportlased Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu. Hiljem tunnistas Õhtulehe veergudel keelatud ainete tarvitamise üles Algo Kärp. Harju maakohus määras treener Mati Alaverile sama juhtumiga seoses dopingu tarvitamisele kallutamise eest tingimisi aastase vanglakaristuse pooleteist aasta pikkuse katseajaga.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee