GALERII | TAAS ÜHISLIIGA KAHEKSA HULGAS! Mõõna seljatanud Kalev/Cramo murdis lähikonkurendi siruli

Korralike välisjõududega mehitatud Astana alustas matši veidi paremini, rünnakul tegutseti kannatlikult vabade visekohtade leidmiseni. Cramo üritused olid selgelt kaootilisemad, paari minutiga tehti kolm sundimata pallikaotust. Külalistele tasuks 10 : 5 algedu.

Roberts Štelmahersi esimeste vahetuste järel paranes Cramol nii kaitse- kui ka ründemäng, misjärel pääseti omakorda 15 : 14 ette. Veerandaja lõpus eksiti aga paaril vabalt sooritatud kaugviskel – 10 minuti järel oli Astana peal 19 : 15.

Mida minut edasi, seda individuaalsemaks külaliste rünnakud muutusid. Nimekad jänkid, kellest Isaiah Whitehead ja Coty Clarke on NBA õhkugi nuusutanud, lõpetasid enamik rünnakuid. Sarnase taktikaga vastas ka Cramo – Kyle Vinales tõi individuaalse meisterlikkuse pealt paari minutiga kaheksa punkti.

Kogu neljandik möödus võrdselt, kord olid mõne punktiga peal võõrustajad, siis aga jälle külalised. Üsna rabeda avapoolaja lõpuks juhtis Cramo 40 : 36. Eraldi kiitust väärib Sander Raieste, kes sai esimest korda platsile teisel veerandajal, kuid tõi kolme minutiga seitse silma.

Riietusruumidest naasis Cramo suurepärase energiaga ning veidi enam kui kahe minutiga tehti 8 : 2 vahespurt. Mõlemal pool väljakut tegutseti selgelt agressiivsemalt, rünnakuid lahendati meeskondlikumalt. Vinales suutis üha enam ja edukamalt palli ka kaaslastele jagada, hea hoo leidis Janari Jõesaar.

Endiselt individuaalselt punnitanud Astana rünnak jooksis aina enam kipsi, loogilisi rünnakulahendusi leiti minimaalselt. Cramo seevastu kogus eneseusku ja kindlust, hoides mänguohje ning võideldes viimaseks veerandajaks välja 71 : 53 eduseisu, kogu neljandik võideti 31 : 17.

Järgmised paar minutit kujunesid veidi närviliseks. Astana tõstis kaitses agressiivsust ning tegi 6 : 0 vahespurdi. Nüüd oli omakorda Cramo rünnakul hädas, tasahilju lähemale hiilinud külalised jõudsid neli minutit enne matši lõppu kuue punkti kaugusele.

Väikese ehmatuse järel suutis Cramo end siiski koguda. Astana individuaalsed rünnakud jooksid liiva ning Jõesaari neli järjestikust punkti otsustasid lõplikult kohtumise saatuse. Külalised võitsid küll viimase veerandaja 23 : 13, kuid reaalset võimalust neil ei tekkinud. 

Võitjate poolelt tõi Vinales 23 punkti, kaheksa lauapalli ja seitse resultatiivset söötu, Jõesaar lisas 21 silma ja kaheksa lauda. Astana parim oli Malcolm Hill 22 punktiga. 

Cramo tänavuse hooaja edu märksõna on „võistkondlikkus“, mille keskmeks Vinales. Matš Astana vastu näitas taas, et jänkil on olemas kõik vahendid vastaste kaitse murdmiseks. Kuid mängujuhist saab tegija siis, kui ta kaaslased mängu tõmbab. Kohati, näiteks kolmandal veerandajal see õnnestus, kuid nii mõnelgi puhul punnitas Vinales üle.

Hooaja sellises faasis on loomulik, et nädalate tagusega võrreldavat energiat ja värskust napib, kuid see on nõnda paljudel. Õnneks suutis Štelmahers poolajapausil mängijatele õige doosi eneseusku süstida. Sellistel momentidel on treeneril väga tähtis roll.

Cramo alustas kahe nädala sisse mahtuvat üiolulist perioodi, kus võõrustatakse lisaks Astanale veel Minski Tsmokit ja Krasnojarski Jenisseid, eeskujulikult. Tarvis oleks alistada kõik kolm vastast!

Enne mängu

Cramo kohtub kolmes järjestikuses kodumängus igati jõukohaste tiimidega. Seeria algab täna Astana vastu, nädala pärast võõrustatakse Tsmokit ja 6. detsembril Jenisseid. Parimal juhul võiks oodata täistabamust, kuid ühestki matšist pole oodata lihtsat jalutuskäiku.

Pärast vinget starti tõid Cramo tagasi maale nii Permis Parma kui ka Saratovis Avtodor. Kindel allajäämine Krasnodari Lokomotiv Kubanile oli nende matšide valguses juba pigem loogiline jätk. Paanikaks põhjust pole, kuid mõned mured oleks tarvis lahti harutada, kui unistatakse pääsust kaheksa parem hulka.

Mis saab siis, kui (rasked) visked ei taba?

Cramo võitude taga on ühest küljest hea kaitsemäng, aga teisalt soliidne visketabavus. Eriti kaugvisetel. Nii Unicsi kui ka Zeniti vastu põrutati kolmeseid ligi 50%ga, sealhulgas läbisid rõnga ka mitmed keerulised teele saadetud pallid. Kaotusmängudes Parma ja Avtodori vastu polnud pilt enam nõnda lustlik.

Mõistagi on mängus paljud tegurid, kuid senise põhjal võib järeldada, et Cramo tänavu vastaseid reeglina üle ei viska. Võti peitub korralikus kaitsemängus, jämedalt võttes tuleks vastane hoida igal juhul alla 80 punkti.

Kuidas korvialune korda saada?

Spordis ei võrdu 1+1 alati 2, sama kehtib tänavu ka Cramos. Juba esimestest päevadest on korvialune tsoon olnud äärmiselt hõre. Proovitud on trobikond leegionäre, kuid keegi pole suutnud oodatud abi tuua.

Senistes võidumängudes on tsentri kohal mütanud Kristjanid Kangur ja Kitsing. Nende esitusi oli lausa lust vaadata, kuid kahekesi poleks nad kuidagi hooaja lõpuni kestnud. Praegu proovivad Cramos oma kohta leida „pikad“ Jonathan Holton ja Calvin Godfrey. Paraku pole kumbki seni erilist panust andnud, lisaks on nende mängu sobitamine sassi löönud meie Kristjanite rütmi.

Roberts Štelmahersil seisab ees tähtis otsus: kas üritada puuhobusest täkku vormida või mängida lotot järgmis(t)e leegionäri(de)ga. Igatahes on tarvis saada korvialune korda.

Kas Vinales veab välja?

Tagamängijast kaitsemurdja olulisusest räägitakse tänapäeva korvpallis ja Cramo kontekstis väga palju. Praegu kannab seda rolli tiimis peamiselt Kyle Vinales, kes ei hiilga paraku erilise stabiilsusega.

Tõsi, 186 cm pikkune jänki on keskmiselt 16,8 silmaga tiimi parim punktikütt, kuid kaotatud matšides lasub tal oluline roll. Nii Parma kui ka Avotodori vastu jäi otsustavatel hetkedel rünnak Vinalese-keskseks, paraku ei vedanud ta välja. Neist esimeses mängus patustas ta kaheksa pallikaotusega, teises tabas 24st väljakult sooritatud viskest vaid kaheksa.

Tõenäoliselt annabki Štelmahers mängujuhile üsna vabad käed. Näiteks Zeniti vastu toimetas Vinales kenasti lõpuni. Ameeriklasel on Cramo rünnakus väga suur roll – ta on võimeline vedama tiimi nii tippu kui ka põhja.