Väike Eesti ujumiskoondis seadis EMiks suured eesmärgid (1)

Türgis baseeruvas profiklubis Energy Standard harjutav Zirk ütleb otsekoheselt, et tema rihib tippvormi kolme nädala pärast Las Vegases peetava rahvusvahelise ujumisliiga ehk ISLi finaalvõistluseks.

„See oli juba ammu teada, et kui jõuame finaali, siis klubi väga ei huvita, mida me Glasgow’s teeme,“ räägib 20aastane tartlane, kelle sõnul tuleb Energy Standardi bosse natuke kuulata. „Lühiraja-EM on tiitlivõistlustest kõige väiksema tähtsusega,“ lisab ta.

Üle-eelmisel pühapäeval püstitas Zirk ISLi Londoni-etapil 400 m vabaujumises Eesti rekordi 3.43,09. Pärast edukat etteastet tuli ta koju treenima. „Võtsin nädal aega enne Londonisse minekut koormuse täitsa maha, proovisin värskemaks saada. Enesetunne on käinud üles-alla.“

Ettevalmistusetapil pani Zirk ennast karmilt proovile. „Tegin liiga palju trenni, raske perioodi lõpus andis selg pisut tunda,“ arutleb ta. „Kõige raskemal nädalal pidin ujuma 75 kilomeetrit. Viimasel päeval oli ette nähtud kaheksa kilomeetrit, aga läbisin vaid kolm, andsin kehale puhkust.“

Eelülesandmise põhjal pidi Zirk EMil osalema koguni kuuel alal: 100 m, 200 m ja 400 m vaba-, 100 m selili- ning 100 m ja 200 m liblikujumises. Pühapäeva hommikul ütles ta Õhtulehele, et loobub 100 m seliliujumisest.

„Avapäeval on kavas nii 100 m liblikat kui ka 400 m vabalt,“ märgib Zirk. „Võib-olla tuleb liblikast loobuda. Kindlasti on võimalik mõlemal alal edasi saada, kuid arvan, et 400 meetris on mu potentsiaal suurem.“

400 m vabaujumises on Zirk tänavu Eesti rekordit parandanud kaks korda, häid aegu on ta näidanud ka teistel distantsidel. „Tahtsin iga stardiga aina kiiremaks muutuda. Siiani on mul olnud kolm võistlust ja tulemused on paranenud. Loodan, et jätkan samamoodi.“

Tunamullusel EMil pääses Zirk kaks korda finaali ja korra poolfinaali. Glasgow’s ihkab ta olla sama edukas. „Annan endast maksimumi, ent palju oleneb sellest, kui hästi või halvasti ujuvad konkurendid. Kui kõik jõuavad tippvormi, on toonast edu raske korrata.“

Allikveel sujus EM-ettevalmistus tõrgeteta. „Glasgow on vaheetapp,“ nendib sügisel nii Ungaris kui ka Itaalias oodatust kehvemalt võistelnud Dmitri Kapelini hoolealune. „Kõik mõtted liiguvad olümpia A-normi suunas.“

EM-sihtidest rääkides valib Allikvee hoolikalt sõnu. „Kui olen eesmärgid välja öelnud, siis pole neid täitnud. Vihjeks nii palju, et latt pole madalamal kui 2017. aastal,“ osutab 200 m rinnuliujumises finaali pääsenu ilusale kordaminekule.

Suvel pika raja MMil 50 m liblikujumises poolfinaali murdnud Zaitsevi ettevalmistust pärssis õlavigastus. „Harjutasin, kuigi tundsin valu. Novembriks sain õla enam-vähem korda,“ märgib Kapelini õpilane, kes oli oktoobri alguses haige.

Enne EMi on Zaitsev trennis kiirelt ujunud. „Viimastel aastatel olen pikal rajal paremini võistelnud kui lühikesel, kuid EMil loodan ikka poolfinaali jõuda,“ avaldab ta oma eesmärgi.

Eesti naiste lippu hoiab Glasgow’s kõrgel Maria Romanjuk, kes hüppab basseini 50 m, 100 m ja 200 m rinnuliujumises.