Norra suusatalent räägib avameelselt, kuidas menstruatsioon ja beebipillid rikkusid tema sportlasekarjääri (7)

Menstruatsioon ja beebipillid on tavaline osa naiste elust, kuid tippspordi kontekstis on tegu pigem tabuteemaga. Nii Eestis, Norras kui ka maailmas laiemalt.

"Mõtelge, kui hoolikalt me suhtume taastumisse ja treeningutesse. Peame meeles pidama, et piisavalt juua ja magada. Suusad peavad olema perfektsed. Jälgime tippspordis iga detaili," räägib Nordberg Norra rahvusringhäälingule.

"Aga siis ignoreerime nüanssi, mis teeb meist need, kes oleme. See on väga äärmuslik asi, mida eirata."

Lähme ajas tagasi. Nordbergi talenti märgati Norras juba 12aastaselt. Vanuses 14–17 oli ta omaealiste konkurentsis Norra parim, paralleelselt toimus ka keha loomulik areng. Teisisõnu, algas menstruatsioon, millega kaasneb (enamasti) tohutu valu ja veritsemine.

"Mul oli sellega palju probleeme, kuid tegin siiski kõvasti trenni. Ma ei pööranud valule tähelepanu," meenutab Nordberg, kes võitis 2002. aastal juunioride MMil vabatehnikasprindis pronksmedali.

"Kui trennist koju jõudsin, võis mul esineda peavalu ja menstruaalvalu oli tugevam kui varem, mistõttu ma ei suutnud muud, kui voodis lamada. Arvata võib, et ma ei saanud tollest treeningust eriti kasu. Võttis aega, et hakkaksin treeningutest loobuma. Olin noor ja kohusetundlik tüdruk." 

18aastaselt hakkas Nordberg beebipille võtma eesmärgiga mõjutada menstruaaltsüklit ning leevendada valu ja veritsemist oluliste võistluste ajal. Kasu asemel tõusis kahju.

"Ei möödunud kaua, kui tundsin, et olen iseenda hale vari," jutustab naine, kes tegeleb praegu kõnealuse teemaga Levangeri omavalitsuse heaks.

"Läksin üha kehvemaks ja kehvemaks, eriti pikematel distantsidel. Ma ei tundnud oma keha ära. Ma ei saanud enam treeningutest kasu, keha oli koguaeg surmväsinud. Suusatasin justkui käsipiduriga."

Naised pole väiksed mehed

Norra Teaduse- ja Tehnikaülikooli (NTT) professor Öyvind Sandbakk ütleb NRK-le, et see on hirmutav, kui vähe teatakse naise kehast tippspordi kontekstis. "Suurem osa treeningmetoodikatest tugineb meestega tehtud uuringutele," sõnab füsioloogias doktorikraadi omav Sandbakk.

"Seega peaksime eeldama, et naised on lihtsalt väiksed mehed? Aga nad ei ole!"

Sandbakk ja NTT on teema käsile võtnud ning uurinud menstruatsiooni ja hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite mõju tippsportlastele.

Täpsemalt uurisid nad 140 murdmaa- ja laskesuusataja näitel, kuidas menstruaaltsükli erinevad faasid mõjutavad treeningute kvaliteeti ja sportlaste sooritusvõimet. Kui suurt valu nad kogevad? Kuidas nad tajuvad soorituse ja treeningu kvaliteedi muutust tsükli eri faasides?

Uuringust selgub, et erinevused on ilmselged, kuid mõju tugevus sõltub indiviidist.

"Kas asi võib olla beebipillides?"

Nordberg möönab, et tema toonased treenerid püüdsid teda aidata, kuid neil lihtsalt nappis teadmisi. Näiteks selmet koostada treeninguplaane vastavalt iga naise menstruaaltsüklile, soovitasid juhendajad valude korral lihtsalt vähe kergemalt võtta.

"Mõnel kestab tsükkel 15, teisel 35 päeva. Kui sul on see teadmine olemas, saab treeninguplaane vastavalt teha, et sportlased lõikaksid harjutamisest maksimaalset kasu," arutleb ta.

Kui juunioride seas õnnestus Nordbergil MMil pronks võita, siis üleminek täiskasvanute sekka oli väga valulik. "Sain nii kehvasid kohti, et mõtlesin pidevalt, et ei suudagi tippu murda," meenutab ta.

Keeruline periood kestis neli aastat. Seejärel otsustas ta härjal sarvist haarata ja probleemile jälile jõuda. 

Ta analüüsis olukorda ja oma treeningupäevikuid ning küsis endalt: "Kas asi võib olla beebipillides?"

Teema kohta polnud küll palju teadustöid, kuid tal õnnestus siiski mõni artikkel leida. Ta luges mõnd uurimust, mis näitasid, et rasestumisvastaste tablettide tarvitamine võib vähendada hapnikutarbimisvõimet.

"Olin veendunud, et pean nende neelamise lõpetama, sest see võibki olla minu mure põhjus. Pidin taastama normaalse menstruaaltsükli."

Mõeldud – tehtud. Hormoonitaseme stabiliseerumine võttis pisut aega, kuid kui see juhtus, tundis ta oma kehas positiivset muutust. "Nagu oleks mullist väljunud," kirjeldab endine suusataja.

Ta tegi seejärel kaks korraliku hooaega, kuid jäi 2007. aasta kevadel napilt Norra MK-koondise ukse taha. See tähendas sportlaskarjääri lõppu, sest tal polnud isekeskis jätkamiseks vahendeid.

Professor Sandbakk on veendunud, et nii mõnigi murdmaa- ja laskesuusatalent on Norras kaduma läinud nappide menstruatsiooni ja beebipillide alaste teadmiste tõttu.

Ka Nordberg rõhutab, et tema lugu pole kaugeltki unikaalne. "Arvan, et paljud ei teagi, et nad lõpetavad sporditegemise just sel põhjusel. Sain magistritööd kirjutades kinnitust, et menstruaaltsükkel põhjustab naistele raskusi. Enesetunne on kehvem ja treeningutest saadav kasu väiksem. Mul on hea meel, et teema pälvib üha rohkem tähelepanu. Loodan, et minu uurimus ja lugu aitavad teisi tüdrukuid."