Karel Voolaid.Foto: Martin Ahven
Jalgpall
6. detsember 2019, 11:25

Karel Voolaid jätkab Eesti koondise peatreenerina (3)

Eesti Jalgpalli Liit andis reede hommikul toimunud pressikonverentsil teada, et meeste A-koondise peatreenerina jätkab juulikuust sel positsioonil tegutsenud Karel Voolaid (42). 

Voolaidi käe all on Eesti koondis seni pidanud kuus kohtumist, millest viigistanud ühe ning kaotanud viis. 

"Andsime Karelile uue aastase lepingu," sõnas alaliidu president Aivar Pohlak. "Tema senine viis kuud kestnud juhendajaperiood oli väga lühike ja nüüd anname talle võimaluse pikema perioodi jooksul ja teistsugustes mängudes. EJL avaldas Karelile ühehäälset toetust ning argumendid olid väga sarnased. Rõhud võisid olla küll erinevad, kuid arvamuste spekter oli väga sarnane."

Aivar Pohlak Foto: Martin Ahven

"Meid ootab ees kaks maavõistlust märtsis ja juunikuine Balti turniir, koos ühe maavõistlusega. Balti turniir on meie jaoks hea väljakutse ja me ei saa minna sinna muu eesmärgiga kui võita."

Pohlaku sõnul istusid ta koos Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) tenilise direktori Janno Kivisilla, EJLi juhatuses koondise eest vastutava Tarmo Lehiste ja Voolaidiga maha, et viimase jätkamist arutada. "Olime enne Janno ja Tarmoga paika pannud plussid ja miinused, mida olime Kareli juhendamisperioodis näinud," alustas Pohlak.

"Muidugi, see periood oli väga lühike ja absoluutset tõde on sealt raske välja tuua, mistõttu liikusime edasi plusside ja miinuste najal. Meil oli hea, konstruktiivne ja pikk vestlus, kuhu me tegelikult tulimegi eelhäälestusega, et tahaksime koostööd jätkata.

Mõistagi rääkisime Janno ja Tarmoga võimalikult paljude ümbritsevate inimestega, et pilt oleks võimalikult adekvaatne. Pärast seda kohtumist andsime EJLi juhatusele ülevaate plusside ja miinuste nurga alt.

Kareli plussideks oli julge ja omanäoline lähenemine mängule kui ka koondise koostamisele. Nagu eelmisel pressikonverentsil ütlesin, siis koondise numbriline noorendamine ei saa olla eraldi eesmärk. Uuendamine peab käima pigem mänguväljakul, aga selle üks osa oli ka põlvkondade vahetumise jätkumine. Suvel Saksamaa vastu alustanud algüksteist oli meie ajaloo valikmängude üks vanemaid, kui mitte kõige vanem, ehk tegelikult oli see kõik iseenesest mõistetav ja loomulik. See oli pluss, mis muutus argumendiks ka otsuse juures.

Miinuste poole pealt on jutt tegelikult see sama, mida räägime juba 2013. aastast ehk ründava-kaitsva tasakaalu puudumine. Me pole seda tasakaalu jätkuvalt kätte saanud ja see 2013. aasta pole tegelikult juhuslik. Sellesse perioodi langes tegelikult üks kalevipoja faktor ehk Raio Piiroja loobus sel ajal ja pärast seda polegi me oma kaitsemängu toimima saanud.

Ütlen ka selgelt ära, et kuigi mängijatelt tuli väga palju tagasisidet, et tahamegi palliga ründavalt mängida, tulgu või maailma lõpp, siis Karel pole andnud neile sellist ülesannet, et iga hinnaga seda teha. Seda tasakaalu puudumist ei saa ainult talle ette heita. Küll aga võisid mängijad seda nii tõlgendada ja see ongi koht, kust edasi minna.

Meie üldine nägemus on, et tahame palliga mängida, aga tahame seda saavutada nii, et see ei mõjutaks meie seljatagust negatiivselt. Selleks, et see tasakaal kätte saada, oli viis kuud liiga lühike periood.

Ütlen ühe faktina veel: Kareli treenerikarjääriga on kaasas käinud mängulõppude kaotused. Ka praegu kaotati viiest mängust kaks alles lõpus. Ja tegelikult võinuks ka kolm kaotada, kui Sergei Lepmets poleks teinud Minskis suurepärast tõrjet.

Selle varjust jookseb välja noorte treeneri tahtmine mänge võita. Isegi kui teadlikke otsuseid selle jaoks ei tehta, siis mängijad tunnetavad seda. Ka Ukraina mängus tehti näiteks ründavaid vahetusi. Seda tahet võib aga näha nii plussina, et ta tahab võita, kui ka miinusena, et ikkagi kaotame.

Mõistagi ei saa mööda minna ka sellest, et mängijad olid ja on selles protsessis Kareli selja taga. Hollandi mängu järel jõudis Konstantin Vassiljev vaevu väljakult ära minna, kui saatis mulle sõnumi, kus ütles, et ta pole kunagi nendesse protsessidesse sekkunud, aga ta palub väga, et me annaksime Karelile võimaluse jätkata, sest oleme õigel teel. Pärast kuulsite seda kõike ka teleekraanilt.

See pole alati kõige parem olukord, kui töötajad valivad omale juhi, aga selles olukorras oli see pigem positiivne ja tegi asja lihtsamaks."

Karel, kas uue lepingu saamine tähendab sinu jaoks kergendust või pigem suuremat vastutust?

"Arvatavasti vastutus ajas kasvab. Mida vanemaks saad, seda rohkem tuleb kogemust, mille abil oskad näha suurt pilti. Noorena näed ainult enda nina ette.

Tegelikult peabki heas mõttes raske olema. Kui sul on kerge, siis sa ei mõtle homsesse päeva. Pigem tunnen uut rasket väljakutset, aga Eesti jalgpalli arendamine jääbki pikkadeks aastateks veel väga raskeks väljakutseks."

Mis on Eesti koondise edasised eesmärgid?

"Kõik sõltub, milline on meie mängijate individuaalne hetkeseis. Kindlasti tahaks treenerina pakkuda fännidele ja publikule tulemust, sest meie organisatsioon vajab seda."

Aivar Pohlak mainis, et vajame Balti turniirilt võitu. 

"Ma ei tea ühtegi Eesti treenerit, kes oleks sinna läinud mõttega seda mitte võita. Lätlased ja leedulased mõtlevad samamoodi, aga mul on tunne, et neil on see rohkem kinnisidee. Loodame, et ka meil õnnestub seda kinnistada, et naabritele tuleb põhimõtteliselt ära panna."

Mida need viis kuud sulle õpetasid, Karel?

"Väga palju asju. Sain palju vastuseid, aga palju jäi ka õhku. Teatud metoodikatele ja suhtlusvõtetele sain häid vastuseid. Sain ka teada, kui palju on vaja nii noore kui ka vana mängijaga vaeva näha, et ta oleks valmis pärast Saksamaa keretäit uuesti valmis hästi esinema. Et ei korduks sama, mida osad juba läbi elasid."

Eesti koondise mängud Karel Voolaidi juhendamisel:

  • Eesti - Valgevene 1 : 2
  • Eesti - Holland 0 : 4
  • Valgevene - Eesti 0 : 0
  • Eesti - Saksamaa 0 : 3
  • Ukraina - Eesti 1 : 0
  • Holland - Eesti 5 : 0