Leinaküünal. Pilt on illustratiivne.Foto: Tiina Kõrtsini
Korvpall
7. detsember 2019, 16:25

Suri 18kordne Eesti meister korvpallis (10)

7. detsembri hommikul lahkus meie seast pärast pikka ja rasket haigust endine korvpallur ja teenekas treener Elle Lapp (10.03.1946 - 07.12.2019), teatab Eesti Korvpalliliidu kodulehekülg.

Lapp oli pärit Mulgimaalt, sündinud 10. märtsil 1946 Viljandis. Oma 186 cm kasvuga oli ta omal ajal pikki aastaid nii Eesti esindusklubis kui väljaspool Eestit tugev korvialune mängija.

Ta õppis 1961-65 Räpina aiandustehnikumis. Spordihuvi tekkis tüdrukul õppides Viljandi 3. seitsmeklassilises koolis. Korvpalli tõsisemalt hakkas mängima Räpinas August Soku treeningulaagris, seejärel harjutas Edgar Naaritsa juhendamisel.

Lapp kuulus 1965-83 keskmängijana Eesti koondisse ja TRÜ esindusnaiskonda. Oli ka 1967 NSV Liidu koondise kandidaat. 1977 mängis mitmel turniiril Riia TTT naiskonnas.

NLiidu rahvaste spartakiaadilt (ühtlasi NL meistrivõistlused) 1967 sai ta tasuks neljanda ja NL karikavõistlustelt 1978 kolmanda koha. Tulnud 18 korda Eesti meistriks (1966–69, 1972–83, 1987–88), 11 korda karika- ja viis korda suvespartakiaadi võitjaks.

Meenutagem, et 1967. aastal, mil TRÜ naiskonna hiilgeajad „suure kodumaa“ avarustel olid otsa saanud, esines Eesti NSV naiskond üllatavalt edukalt IV üleliidulisel spartakiaadil. Vaid kaotus Moskvale (46 : 51) jättis meie esinduse kullaheitlusest kõrvale. Samas võideti näiteks Valgevenet 53 : 41 ja väga muljetavaldavas mängus jõulist Ukrainat 48 : 46.

Seejärel võideti ka tugevat Leningradi 43 : 36. Teoses „Korvpall“ (koostanud Vello Lään, 2002) on kirjas: „Eriti aktiivselt tegutsesid Valve Kaasik ja Elle Lapp. /-/ Viimase tegutsemine pälvis NLiidu koondise vanemtreeneri L.Aleksejeva tunnustuse ja ta arvati koondise kandidaadiks.“ 

Paraku jäädi pronksimängus alla Vene NFSV-le (mille rivistuses viis maailma- ja Euroopa meistrit) 34 : 51, jõud oli jäänud eelmistesse heitlustesse. Möödunud viie aasta taustal oli tegu siiski igati tunnustust väärt tulemusega naiste poolt.

Saamata jäänud medalid NSV Liidu täiskasvanute tšempionaadilt ja NSV Liidu koondisega tegi ta tasa aastakümneid hiljem. Aastast 1989 osales Lapp veteranide maailmamängudel, kust 1989 ja 2004 tuli ta tagasi kullaga, 1995 a pronksiga.

Oli meistersportlane (1967), Kalevi auliige (1983). Oli 1981-90 TRÜ esindusnaiskonna treenereid, 1986 NL rahvaste spartakiaadil ka Eesti koondise treener. Juhendas 1994-95 Saksamaal Siegeni linna naiskonda. 1991-2000 Tartu korvpallikooli ja 2000-08 korvpalliklubi Taba 89 treener. 2015. aastal teenis Lapp esimesena SA Tartu Korvpallikooli toetuse.