Sajandikuga pronksi kaotanud Zaitsev: mais tuleb purustada olümpia A-norm

Laupäeval oli 21aastane sportlane sõna otseses mõttes pidurdamatus hoos. Ta parandas kõige lühemal liblikujumise distantsil Eesti rekordit koguni kolm korda: eelvõistluse lõpetas ajaga 22,77.

„Hommikul olin täitsa rahulik,“ analüüsis Zaitsev oma etteasteid. „Teadsin, et suudan alla 23 sekundi ujuda ka sel juhul, kui ei pinguta maksimaalselt.“

Treener innustas EM-medalit jahtima

Eelroog söödud, asus Zaitsev praadi maitsma. „Õhtul oli veetunne raskem,“ lausus Dmitri Kapelini õpilane. „Enne poolfinaali oli närv üleval. Parandasin vead, mida hommikul tegin. Ujumine oli pingeline, rapsisin liialt ja kasutasin palju jõudu, kuid rekordit parandasin ainult nelja sajandiku võrra.“

Seitsmendana medalilahingusse pääsenud Zaitsevit ootas magustoit. „Pärast poolfinaali vaatasime treeneriga ujumise üle,“ märkis ta. „Otsustasime, et teen ühe tõmbe juurde. Enne finaali ütles treener, et peaksin võitma medali. Samas olid rivaalid poolfinaalis päris kaugel ees. Mul õnnestus oma vead ära parandada ja ujuda tulemus,  milleks võimeline olin.“

Zaitsev tuli Eesti rekordiga 22,39 neljandaks. Pronksmedalist jäi tal puudu ainult üks ja hõbedast neli sajandikku. 22,23ga triumfeeris venelane Oleg Kostin, ungarlane Szebasztian Szabo tuli 22,35ga teiseks ja türklane Uemitcan Gueres 22,38 kolmandaks.

Mis tunded valdasid Zaitsevit, kui pronks kadus haardeulatusest? „Kui nägin, et medalivõitmisest jäi napilt puudu, siis oli valus,“ vastas ta. „Ei uskunud, et minuga võib nii juhtuda. Kui emotsioonid olid lahtunud, tundsin tulemusest head meelt.“

Pühapäeval püstitas Zaitsev 50 m seliliujumises isikliku tippmargi 23,89, mis andis talle 20. koha. Poolfinaal jäi üksnes viie sajandiku kaugusele.

Zaitsevi treeningukaaslane Maria Romanjuk läbis 200 m rinnuli Eesti rekordiga 2.24,45 ja sai 17. koha. Siinkohal tuleb märkida, et väga edukalt võistles EMil ka Kapelini kolmas kasvandik Martin Allikvee, kes jõudis 200 m rinnuliujumises finaali ja kahel lühemal rinnuliujumise distantsil poolfinaali ning uuendas kaks korda Eesti rekordit.

Mis nippidega on spordiklubi Garant ujujad kodumaal harjutavatest konkurentidest kõvasti paremaks saanud? „Ma ei ütleks, et me midagi erilist teeme,“ arutles Zaitsev, ent kiitis treener Kapelinit ja üldfüüsilise ettevalmistuse treenerit Toomas Paju. „Tänavu alustasime hooaega tavapärasest natuke varem, juba augusti keskel. Tegutseme targalt. Meie trennimahud pole väga suured, lihvime palju tehnikat. Jõusaalis on minul, Martinil ja Marial eriplaan, mida vajadusel muudetakse. Kui töö on hästi tehtud, oled enesekindlam. Siis ei saa midagi väga valesti minna.“

Ujujatel on väga lühike puhkus

Allikvee tunneb Zaitsevit nagu oma viit sõrme. „Daniel on alati olnud heade sprindivõimetega, eriti hea on jalgade kiirus, mis on tema edu alus,“ mõtiskles Allikvee. „Kui treenime sprindiotsi, on ta teistest pea jagu parem. Murrang toimus siis, kui ta hakkas rohkem sprindile keskenduma. Tean, et varem pabistas ta enne starte liiga palju, nüüd on vanuse ja kogemustega see ära läinud.“

Pärast EMi on Garanti ujujatel kolm puhkepäeva, enne jõule osalevad nad Eesti meistrivõistlustel ja seejärel saavad veel kaks päeva hinge tõmmata. „Pikka puhkust ei ole võimalik endale lubada,“ osutas Zaitsev seitsme kuu pärast algavale Tokyo olümpiale.

Veebruaris harjutavad Garanti tipud Hispaanias ja aprillis Slovakkias. „Tippvormi ajastan mais peetavaks EMiks, kui tuleb purustada olümpia A-norm. Üritan seda 100 m liblika- ja 50 m vabaujumises,“ märkis Zaitsev.

200 m liblikujumises sai Kregor Zirk 1.54,22ga 11. koha. Finaali oleks pääsenud ajaga 1.53,79. Kahe aasta vanune Eesti rekord 1.53,58 kuulub tema nimele.