KURB LUGU: kuidas viin olümpiavõitjast võimlemistähe, imeilusa naise hauda viis (7)

Voronina kuulsuse kõrgpunkt saabus 1960. aastate teisel poolel. Edu spordis - venelanna triumfeeris 1968. aasta olümpial -, silmipimestav ilu ja erakordne arukus ennustasid talle õnnelikku ning helget tulevikku.

Voronina (neiupõlves Družinina) polnud üksnes kena, vaid ka mitmekülgne inimene. Kõik, kes teda teadsid, märkisid, et selle naisega võib vestelda peaaegu igal teemal. Tal oli erakordselt lai silmaring, uudishimu, oskus veatult riietuda. See on tippsportlase puhul haruldane kombinatsioon.

"Mõnikord öeldakse, et sportlastel napib intelligentsust. Nii ei saanud öelda Zina kohta. Ta oli kõigis valdkondades kodus, tal oli palju fänne," räägib 1967. aasta absoluutne maailmameister Jelena Karpuhhina.

Zinaida valis abikaasaks ametivenna Mihhail Voronini. Neil oli šikk pulm, oma korter, korralik sissetulek, üleliiduline kuulsus ja 1969. aastal sündis staaripaaril poeg Dima.

Spordirajale naasis Voronina kiiresti. Ta soovis pääseda 1970. aastal Ljubljanasse maailmameistrivõistlustele. Seal võitis särav naine võistkondliku kulla ja kolm individuaalset pronksi.

Paraku jäi see spordis tema viimaseks kordaminekuks. Sõbrad ja tuttavad nägid tema langust: võimlejal puudus visadus ja endine kirg. Ja mis kõige hullem - Voronina hakkas üha rohkem napsutama. Ta ei soovinud enam medaleid ega karikaid, vaid pudelit kangemat, enamasti viina.

Abikaasa mõistis, et endist Zinaidat pole enam võimalik tagasi saada. Mõnikord toodi ta koju meelemärkuseta. Mees andis sisse abielulahutuse ja võttis poja enda juurde.

Voronina proovis treeneritööd, kuid jäi jänni. 1980. aasta Moskva olümpia eelõhtul korraldati Moskvas niinimetatud puhastusoperatsioon. Kõik kodutud, alkohoolikud, vähenenud sotsiaalse vastutusega naised ehk prostituudid kupatati 101. kilomeetrile. Nende hulgas oli ka Voronina.

Seitse aastat polnud temast peaaegu midagi kuulda. Liikusid vaid kuulujutud, et pisivarguste tõttu maandus ta lühikeseks ajaks kolooniasse.

1986. aastal ilmus Voronina välja Balašihhas, kus ta oli põllumees. Seda, et töötajate seas on riistvõimlemise olümpiavõitja, teadsid vähesed. Voronina ise eelistas vähe vestelda. Teised rääkisid temast austusega.

Voronina viimastest eluaastatest on vähe teada. Põllumajandusest lahkus ta 1992. aastal ja suri üheksa aastat hiljem - 53selt.

Võimlemistreenerina töötav poeg Dmitri teadis ema tegmistest vähe, kuid jättis temaga hüvasti. Endine abikaasa matusele ei läinud.