Talisport

Eckhoffi edu saladus: ei õpikumeetoditele, jah lõõgastumisele (2)

Mart Treial, 21. jaanuar 2020 21:30
ISAMAA EEST: Tiril Eckhoff hoiab tänavu Norra lippu kõrgel. Viimati võitis norralanna laskesuusatamise MK-sarja 2013. aasta kevadel, kui edukas oli Tora Berger.Foto: Imago Sport / Scanpix
Kehvad teleseriaalid ja rohkem lõõgastumist on aidanud norralanna Tiril Eckhoffi (29) üheks selle talve stabiilseimaks laskesuusatajaks. Möödunud nädalal Ruhpoldingis tõusis ta esimest korda elus MK-sarja liidriks.

„Kollane on mu lemmikvärv! See meeldib mulle väga,“ teatas Eckhoff pärast liidrisärgi saamist Norra rahvusringhäälingule. „Olen Johannest (Thingnes Bö – M. T.) vaadates mõelnud, et võib olla väga mõnus tunne seda kanda. Nüüd on see hetk käes, kavatsen seda lihtsalt nautida.“

Tänavune hooaeg on olnud lust ja lillepidu. Eckhoff on võitnud 11 individuaalvõistlusest kuus ehk täpselt sama palju kui eelneva karjääri peale kokku. Tundub, et kauaoodatud Norra laskesuusakuninganna staatus hakkab viimaks reaalsuseks saama.

Pärimata mantel

Eckhoffi suur läbimurre toimus aastal 2014, kui ta võitis Sotši olümpiamängudel Norra segateatevõistkonnaga kulla, naiskonnaga pronksi ja ühisstardist sõidus veel ühe pronksi. Kui Tora Berger samal kevadel tippspordist taandus, oodati just 24aastasest Eckhoffist kodumaal legendi mantlipärijat. 

Algus oli paljulubav. Eckhoff võitis 2014. aasta detsembris Östersundi sprindis elu esimese MK-etapi, kuid sellega triumfid piirdusidki. Hooaja kokkuvõttes oli ta 8. ning Kontiolahti MMil ei pääsenud individuaalselt esikümnessegi. Põhjuseks oli eelkõige ebastabiilsus lasketiirus, mis on märkimisväärselt paranenud alles sel hooajal.

Tiril Eckhoff on sel talvel saanud korduvalt rõõmustada. Foto: Imago Sport / Scanpix

„Tora koondises olemisega kaasnenud turvatunne kadus ja Tiril pidi äkki ise vastutuse võtma. Järgnes mitu keerulist aastat,“ arutles Eckhoffi endine koondisekaaslane Emil Hegle Svendsen. „Nüüd peegeldub temast rõõmu ja enesekindlust. Ta on võrreldes eelmise aastaga täiesti teine inimene.“

Eckhoffi suusakiirus on juba aastaid olnud tipptasemel, tänu millele on ta võitnud MMil ühe individuaalse kulla (2016) ja ühe hõbeda (2019) ning Pyeongchangis olümpiapronksi. Ent heitlik lasketäpsus (eelmisel viiel hooajal vahemikus 75–79%) pole tal lubanud kunagi heidelda MK-sarja üldvõidu eest. Seni parimaks tulemuseks on 7. koht hooajal 2013–14.

Uus lähenemine

Tänavu on ta suutnud tabada 84% laskudest, millega on automaatselt kaasnenud edu. Kuigi Eckhoff ise peab tähtsaimaks MMi, on ta nüüdseks ka suursoosik MK-sarja kristallgloobuse võitmiseks. 

„Olen iga päev töötanud, et lasketiirus paremaks saada. Tõsi, mingil ajal mõtlesin, et ei saavutagi kunagi stabiilsust. Õnneks nüüd kannab töö pisut vilja,“ sõnas Eckhoff, kel oli aastate eest probleeme topeltnägemisega.

Ent põhilise erinevusena toob norralanna välja võistlusteks valmistumise ja vaimse vabanemise. „Iga võistlus on erinev, mistõttu on keeruline valmistuda igaks võimalikuks stsenaariumiks. Seepärast olen lõpetanud nii-öelda õpikumeetodite kasutamise ehk planeerimise ja visualiseerimise. Selle asemel vaatan rohkem halbu teleseriaale ja püüan lõõgastuda,“ selgitas Eckhoff edu saladust.

Ta lisas: „Pisut veider, et laskesuusatüdrukud muutuvad vanusega stabiilsemaks. Olen väga rõõmus, et olen kogenud nii tõuse kui ka mõõnu.“

Svendsen usub, et Eckhoffist võib saada isegi parem laskesuusataja kui olid kaasmaalased Berger ja Liv Grete Skjelbreid (endine Poirée). „Tirili füüsiline võimekus on suurem ja ta armastab laskesuusatamist. See elustiil sobib talle suurepäraselt,“ märkis neljakordne olümpiavõitja.

Eckhoffi järgmine võiduvõimalus avaneb reedel, kui Pokljuka MK-etapil on kavas naiste 15 km distants. 

***

Naiste MK-sarja punktitabel

1. Tiril Eckhoff 501
2. Dorothea Wierer (Itaalia) 459
3. Hanna Öberg (Rootsi) 342
4. Ingrid Landmark Tandrevold (Norra) 341
5. Julia Simon (Prantsusmaa) 339
6. Denise Herrmann (Saksamaa) 333

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee