Kuno Tehva: niimoodi jalgpalli arendada ei saa. Punkt. Aga saame hakkama

Artikkel ilmus ajakirja Jalka jaanuarikuu numbris. Ajakirju saab lugeda siit!

Eelmisel aastal poole hooaja pealt Kalju peatreeneriks ülendatud Roman Kožuhhovski sai tulemusi vaadates ametis väga hästi hakkama – Premium liigas sai Kalju tema juhendusel ainult ühe kaotuse. Miks otsustasite temaga koostööd mitte jätkata?

Arvan, et üheski koostöös ei saa kunagi olla vaid üks pool otsustaja – otsus oli mõlemapoolne. Kui aega natuke tagasi kerida, siis oli hooaja alguses Sergei Frantseviga koostöö lõpetamine õige otsus – samuti oli õige toona U21 meeskonda juhendanud Roman hooaja lõpuni peatreeneriks ülendada. Ta nägi lähedalt, mis meeskonnas toimus, ja tal oli sisemine arusaam meeskonna toimimisest. Kui oleksime toonud kellegi väljastpoolt, oleks tal aega läinud, enne kui ta oleks asjadele täpselt pihta saanud – meil aga ei olnud aega, rong oli vaja rööbastele tagasi saada ja sellega sai Roman hästi hakkama. Saame siiani hästi läbi ja suhtleme.

Edasi on aga hoopis uus olukord: pidime aru saama, kellega ja kuidas edasi minna. Jõudsime Romaniga koos ühisele järeldusele, et parem on koos mitte edasi minna, meie vajadus oli teistsugune. Lisaks Markole oli meil veel kolm tugevat kandidaati ning kui väga lihtsalt öelda, miks me Marko kasuks otsustasime, siis saame temaga juba pikemat aega väga hästi läbi. Kui neli aastat tagasi Frantseviga käed lõime, oli Marko juba siis kandidaat peatreeneri kohale. Kui temaga toona kohtusime, oli ta värskelt Levadiast lahkunud ja nägin, et kuigi ta ise hirmsasti tahtis ja meie tahtsime, oli ta seest katki. Neli edukat aastat Levadias olid ta tühjaks pigistanud.

Oleme seejärel pidevalt ühenduses olnud ja olen kõrvalt näinud tema sisemist muutust – talle on meeletult kasuks tulnud, et ta on teinud ära rasked keerdkäigud väikestes klubides. Valencia laagritega tegelemine on teinud temast oluliselt parema treeneri. Meile vaatab praegu vastu täiesti teistsugune Marko kui neli aastat tagasi.

Oled välja öelnud, et Kaljus hakkab uuel hooajal kuulma tunduvalt rohkem eesti keelt kui varem. Kas Frantsevi ja Kožuhhovskiga läks asi ühel hetkel liiga venekeelseks, oli see probleem?

Päris nii see ei olnud. Kinnitan, et mul on vene keele ja kultuuriruumiga suurepärased suhted ning see mulle probleeme ei tekitanud. Selge on aga see, et kui töötad Eestis ja oled neli aastat ükskõik millise võõrkeelse treeneriga töötanud, siis ühel hetkel tunned, et tahaks töökeskkonnas vaheldust. Samamoodi oleks see olnud itaallase või ingliskeelse treeneri puhul. Tundus, et oleks värskendav, kui sellise muudatuse teeksime. See oli üks argument, aga mitte väga suur argument.

Mullu Kalju esiväravavahiks olnud Pavel Londak siirdus TJK Legioni ridadesse ning märkis, et lepingutingimused olid paremad kui Kaljus. Ütlesid meedias välja, et te ei näinud 40aastast Londakut enam väravasuul.

Kõigepealt – müts maha Paveli ees! Olen ise ka madalamal tasemel jalgpalli mänginud ning kui neli aastat järjest rannajalgpallis meistriks tulime, siis tundsin ise ka, et kurat, ma ju tean ja suudan kõike, aga tegelikult tuli vanus peale ja ühel hetkel tuleb lõpetada. Oleme juba viimased paar hooaega jälginud väravavahtide osakonda ja noorenduskuuri planeerinud. Kui talle pakkumise tegime, siis võtsime neid asju arvesse. Legioni jaoks on Londak oma kogemustega suurepärane täiendus.

Vitali Teleši, Robert Kirsi, Reginaldi ja Alex Matthias Tammeta jääb Kaljul klubis treenitud mängijaid (KTM) väheks. Kas toote tiimi Eesti noori, keda kunstlikuks KTMiks teha?

Kõik see, mida sa oma lausesse kokku panid – sellele on vaid üks vastus: niimoodi jalgpalli arendada ei saa. Punkt. Aga saame hakkama.

Kuidas suhtud selles valguses solidaarsusmehhanismidesse?

Need ei ole minu hinnangul asjad, mille üle peaks väga piike murdma. Ma arvan, et on täiesti okei, kui eri klubidel ja jalgpallijuhtidel, kelleks ma ennast ikkagi pean, on erinevad nägemused. Olen Euroopas aktiivselt tegev suurtes asjades ja võin kinnitada, et ühe laua taha mahub ära vähemalt 30 erinevat huvi, vaadet, ego ja ambitsiooni. Kõik need inimesed suudavad rahulikult laua taga istuda ja tasakaalukohta otsida. Üksteist kuulatakse ära, arutatakse ja räägitakse. Sellest ma tunnen Eestis puudust. Kui kellelgi on mõnest asjast teine arvamus, ei ole me üksteise vastu. Vastupidi! Mida rohkem on nägemusi, seda rohkem me jalgpalli sellega rikastame.

Mis puudutab KTMi reeglit, siis oli see viis aastat tagasi suurepärane idee, aga maailm on meie ümber nii palju muutunud ja oleme jäänud justkui väikeseks saareks, mis on enda ümber loonud mulli. Peame aru saama, et kui me ei kohenda oma reegleid selle järgi, kuhu Euroopa klubid lähevad, siis me lihtsalt ei ole enam Euroopas klubidena konkurentsis ja sealt edasi on suur mõju ka Eesti koondisele. Olen põhimõtteliselt vastu reeglile, kus on sees sõna „kunstlik“.

Spordi kõige selgem fundamentaalsem alus on konkurents. Sa tuled trenni, tõestad, võitled oma koha eest. See on raske tee, aga ainult nii on võimalik tippu jõuda. Nii kui need laused ütled, valitakse aga mugavam keskkond, näiteks Tammekas või kuskil mujal. „Ma ei pea pingutama, mul on seal mõnus areneda“. Mida sa arened, kui sa oled üle 20 aasta vana? Pead just konkureerima.

Väikesed riigid on niivõrd väikesed, et seal pole vaja rääkida KTMist, vaid piisab Eestis kasvatatud mängijatest. Pole vahet, kas Nõmmel jookseb platsile 18aastane Nõmme mängija või 18aastane Otepää mängija, Eesti jalgpallile on sellest kasu, sest see mängija jookseb platsile.

Kui KTMi reegel loodi, siis andis see selgelt ka meile tõuke noortetöö arendamiseks. Praegu olen kindel, et kõik klubid teadvustavad, et Eesti-suguses riigis on ainus jätkusuutlik klubi-DNA noorte arendamine. Probleemiks on aga kaks asja: väga nadi infrastruktuur ja väga väike valik häid spetsialiste. Mina kulutaks kõige rohkem raha just nendesse kohtadesse, et kasvatada üles teistsugune põlvkond, kes on harjunud konkurentsi taluma.

* * *

Mihkel Uiboleht, EJL-i avalike suhete juht:

„Intervjuus jäetakse mulje, nagu Eestis ei räägitaks klubidega või ei toimuks eriarvamusi sisaldavaid arutelusid. See ei vasta tõele: jalgpalliliit korraldab juba aastaid klubidega dialoogkohtumisi, kuhu Kuno pole viimastel aastatel tulnud. Kõik põhimõttelised muudatused Premium liigas saavad toimuda ainult klubide toel ja räägitakse eelnevalt läbi. KTM-reegel areneb Euroopas selles suunas, et üha rohkem liigasid on hakanud väärtustama oma kasvandikke.“

ARVUD:

• 13. hooaega alustab Nõmme Kalju meistriliigas.
• 237 koondisemängu on Kalju treeneritandemil Marko Kristalil ja Sergei Terehhovil kahe peale kokku: Kristalil 143, Terehhovil 94.
• 4. Premium liiga meeskonnaks on treener Marko Kristalile Nõmme Kalju – varem on ta juhendanud Tartu Tammekat, FC Levadiat ja Viljandi Tulevikku.