Uue varustusega Aigro ammutas Sapporost enesekindlust
Ta naasis Jaapanist karjääri paremuselt teise ja kolmanda tulemuse ning hea tujuga. „Saime varustuse palju paremaks, mis andis kindlasti hüppemäel juurde. Päris palju oli kinni ka hoovõtuasendis, millega töötasime [jaanuaris],“ selgitas Aigro telefonitsi Õhtulehele 25. ja 38. koha tagamaid.
Täpsemalt öeldes sai ta jaanuari keskel enne Poolas Zakopanes toimunud FIS Cupi võistlust Meiningerilt uued hüppekombed, mille jaoks käis spetsiaalselt tehases mõõte andmas, ning pärast mainitud FIS Cupi jõudsid temani uue mustriga Fischeri suusad.
Kuu aega tagasi oli Aigro psühholoogiliselt keerulises seisus, sest nelja hüppemäe turneel ei õnnestunud kordagi lennata kvalifikatsioonist edasi. „Siis sai mindud taseme poolest alla, FIS Cupile, kus saab rohkem hoogu võtta. Zakopane 6. koht andis mulle väikese enesekindluse tagasi,“ sõnas Eesti koondise esinumber.
Nädal aega hiljem toimus samal mäel MK-etapp, kus Aigro jäi taas eelvõistlusele toppama, ent ei lasknud masti maha. „See polnud väga hull hüpe, vaid oli kinni pisiasjades. Mõtlesingi, et keskendun Sapporos nende asjade parandamisele ja nii ta läks. Sapporo võistlus andis väga palju enesekindlust, et olen võimeline hüppama punktikohale. Lähen järgmistele võistlustele palju enesekindlamalt vastu,“ märkis Aigro, kes oli tänavu enne Sapporot pääsenud MK-sarjas vaid korra 50 sekka.
Sapporo võistluspäevad olid väga eriilmelised. Reedesel eelvõistlusel lendas Aigro 137 meetri mäel 116 meetri kaugusele, kuid sai kvalifikatsioonis nii mõnegi ässa ees 20. koha. Laupäevasel põhivõistlusel lendas ta esmalt 126, ent teises voorus vaid 104,5 meetrit. Pühapäeval hüppas ta kvalifikatsioonis 110,5 ja lõppvõistlusel 108,5 meetrit.
„Sapporo mäele ongi omane see, et poom viiakse nii alla, et vastutuul mõjutab hüppe pikkust väga palju. Kehva tuulega on seal mäel raske. Nagu näha oli, ka maailma parimad hüppasid vähe,“ selgitas Otepää klubi Põhjakotkas sportlane võistluste loogikat.
Ta lisas, et langeski laupäeval teises voorus ja pühapäeval tuule ohvriks. „Eks spordis läheb vahel õnne vaja, aga sain kindlasti laupäeval hea tujuga magama minna, olin rõõmus 25. koha üle. Pühapäeval kõikus tuul esimestel vendadel päris palju, mõned [stardi]numbrid pärast mind hakkas tuul järjest tõusma ja saadi üle miinus 20 vastutuult (peab silmas tuulekompensatsiooni punkte – M. T.).
Aga arvan, et 38. koht polnud nii halb, et lasta end sellest väga palju häirida. Võistlusi on veel ees, loodan, et saan hüppe stabiilsemaks ja läheb aina paremaks. Hooaja esimese poolega ei saa rahule jääda.“
Täna saabus ta Helsingi kaudu kodumaale, kust võtab neljapäeval suuna Saksamaale Willingeni, kus toimub nädalavahetusel järgmine MK-etapp. Kuivõrd Tehvandi mäel ei saa lumepuuduse tõttu hüpata, lihvib ta järgnevatel päevadel tehnikat ja teeb kergemate raskustega jõutrenne.
Kommentaarid (0)