Martin Kutmani mälestusvõistlused Tartus Foto: Aldo Luud
Kergejõustik
4. veebruar 2020, 20:55

GALERII | Vägev tulemuste tulevärk Tartus: Õilme Võro mõtleb sprindis olümpianormi alistamisele! (2)

Teisipäeval Tartus toimunud legendaarse kergejõustikutreeneri Martin Kutmani mälestusvõistlusel tuli häid tulemusi nagu küllusesarvest: Karl Erik Nazarov purustas tõkkesprindis Eesti noorsooklassi rekordi, Õilme Võro püstitas 60 m jooksus ja Aet Laurik kaugushüppes isikliku tippmargi.

Karl Erik Nazarov oli tänavu juba kaks korda korranud alla 23aastaste rekordit 7,93. „Kui ma jooksin 2. jaanuaril 7,93, oli see mingil määral üllatus. Järgmisel võistlusel Lätis tahtsin juba kiirem olla, aga täna tulin siia kindla eesmärgiga rekordit uuendada, kas või ühe sajandikuga,“ rääkis nüüd ajaga 7,84 triumfeerinu.

Suve lõpuni oma onu Andrei Nazarovi juhendamisel harjutanud Karl Erik Nazarov alustas sügisel koostööd Liivi Eerikuga. „Areng on toimunud, olen tehniliselt paremaks muutunud,“ selgitas ta edasimineku tagamaid ja kiitis uut juhendajat.

Kui möödunud aastal oli jutuks, et Karl Erik Nazarov võib keskenduda mitmevõistlusele, siis nüüd on ta alavaliku teinud. „See on jooksmine,“ kinnitas ta. „400 m tõkkeid on põhiala, aga Pariisis peetavale EMile on võimalik minna ka teatejooksuvõistkondadega.“

Naiste 60 m jooksus tuli Õilme Võro isikliku rekordiga 7,40 teiseks, esikoha napsas ukrainlanna Viktoria Ratnikova, kelle võiduaeg oli 7,34. „Olen veidike pettunud,“ rääkis Tiina Toropi õpilane Võro. Ja lisas: „Lootsin joosta 7,35 kanti.“

Kas Eesti rekordi 7,29 omanik Ksenija Balta võib rahulikult magada? „Ei, kindlasti mitte,“ vastas Võro muheldes. „Lähen igal võistlusel Eesti rekordit ründama! Trennikiirus näitab, et see on võimalik. Hea jooks on vaja lihtsalt kokku panna.“

Tundub, et 100 m jooksus on EMi normi 11,44 alistamine Võrole igati reaalne eesmärk. „Ootan huviga, mida see aasta toob,“ arutles ta. „Praegu ma oma võimetele piire ei sea. Olen elu parimas vormis ja pole sellest veel pooltki realiseerinud. EMile tahan kindlasti jõuda, aga treeningud näitavad, et võin unistada ka olümpiamängudele pääsemisest (100 m norm on 11,15 – toim). Selleks tuleb joosta Eesti rekord.“

Naiste kaugushüppes tuli Aet Laurik isikliku rekordiga 6.43 teiseks. Võitis valgevenelanna Viktoria Skvortsova tulemusega 6.56. „Treeningute põhjal võis nii pikka hüpet loota küll,“ rääkis Eesti kõigi aegade siseedetabelis viiendaks tõusnud 24aastane sportlane, kes harjutab oma venna juhendamisel. „Juurde on tulnud nii kiirust kui ka jõudu.“

Kui lootusrikkalt Laurik suvehooaja poole kiikab? „Olen mõelnud, et vähemalt 6.50 võiks karjääri jooksul hüpata. See on juba käega katsutav tulemus, kui kõik õnnestub,“ ütleb ta ning nendib, et tiitlivõistlustest on kõige loogilisem jõuda sise-EMile.

Meeste kuulitõukes tuli Jander Heil oma siserekordiga 19.01 kolmandaks, tema absoluutne tippmark on 19.10. „Talvistele võistlustele ma eriti ei keskendu,“ märkis tulevikulootus, kes harjutab Indrek Tustiti juhendamisel ja pürib suvisele EMile.

Meeste teivashüppe võidutses Eerik Haamer 5.37 ja kaugushüppes Hans-Christian Hausenberg 7.60ga. Meeste 600 m jooksus tuli Rasmus Kisel ajaga 1.19,13 teiseks.

Naiste kõrgushüppes triumfeeris 1.86 ületanud valgevenelanna Maria Zhodžik. Teiseks tuli 15aastane Elisabeth Pihela, kes alistas 1.80, sama tulemusega jäi kolmandaks Grete Udras. Naiste tõkkesprindis oli Diana Suumann 8,41ga kolmas. 300 m jooksus püstitas Romet Kivi Eesti alla 16aastaste rekordi 37,58.