Johanna Talihärm: vastandlikud suusatamine ja laskmine teevad meie ala ägedaks (1)

Kui suhteliselt hilises eas, 15-aastasena legendaarse Tõnu Pääsukese kutsel laskesuusatrenni läinud neiu esimest korda tiiru sattus ... läksid tal esimesed lasud mööda. „Laskmine tundub mega lihtne täpselt niikaua, kuni sa ise seda proovid. Mul võttis ikka aega, et saada heale tasemele. Osaliselt sellepärast, et alustasin hilja ning meil ei olnud ka Tallinnas võimalust iga päev tiirus käia. Ei olnud mul ka kohe sellist annet, et vaat see tüdruk on hea laskja. Ma pidin selle nimel ikka väga-väga palju tööd ja vaeva nägema,“ meenutab Johanna Talihärm oma sportlastee algust.

Kuna Tallinnas pole laskesuusatajate tiiru, korralikke mägesid ja lumeoludegagi on nagu on, tuli ja tuleb Nõmme laskesuusatajatel igal sammul sõita treenima Haanja lähedale Kurgjärve treeningbaasi. Sellise süsteemiga ongi lisaks Talihärmale Nõmme mändide alt Pääsuke Eesti koondisele pidevalt uusi sportlasi ette valmistanud. „Tundub täiesti võimatu ülesanne, aga näe, on olemas,“ tõdeb Talihärm, et Tallinnast on tulnud väga palju häid laskesuusatajaid.

Pea nagu arvuti

Mis siis teeb laskesuusatamise nii lahedaks alaks? Ühelt poolt keskendumist nõudev ja mingil määral rahulik laskmine ning selle kõrval kiire ja intensiivne suusatamine – iseloomustab Talihärm oma ala.

„Need on täielikud vastandid ja neid peab tegema sisuliselt samal ajal. Suusatad ja siis tuleb hetkega olla lasketiirus rahulik, seejärel olla jälle intensiivsel suusatamise lainel. Just see on laskesuusatamise juures kõige raskem, aga samal ajal ka kõige põnevam. Et hea tulemus saada, peab olema nii mentaalselt kui ka füüsiliselt super seisus. Peab laskma kiirelt ja täpselt, suusatama kiirelt, lisaks peavad suusad olema hästi määritud,“ tutvustab Talihärm oma ala.

Laskesuusatamine on murdmaasuusatamise pildilt kadumise järel talviti üha enam eestlaste südame võitnud. Oma osa on selles olnud ETV ülekannetel. „Kui Eestis nüüd seda ala jälgitakse, siis pannakse kõik suurema kella külge, olgu see siis positiivne või negatiivne. Aga ma arvan, et teleülekanded on kokkuvõttes meie alale väga positiivselt mõjunud,“ arvab Talihärm ise.

Kõrvaltvaatajale tundub, et laskesuusataja aju peab võistluse ajal töötama kui arvuti. Paned suusarajal kiirust juurde, tõuseb ju kohe pulss ja see võib omakorda mõjutada laskmist. Talihärm nõustub, et end tuleb tõesti kontrollida kogu võistluse kestel. „Aga minu kogemus on selline, et kui olen väga-väga keskendunud, siis ma hiljem ei mäleta võistlusest midagi. Olen lihtsalt võistluse ajal niivõrd palju selle sees ja keskendunud igale detailile. Pärast võistlust hakkan mõtlema, et okei, mis ma siis tegin ja kuidas see läks. Ei mäletagi. Aga muidugi kui võistlus järele vaadata, siis tuleb üht-teist meelde,“ ütleb sportlane.

Kui mõelda laskmisele kui mõnes mõttes ka väga tugevat vaimujõudu vajavale alale, siis kas Eesti koondislastele on abiks ka psühholoogid? Talihärma sõnul koondisel psühholoogi ei ole, küll on osa koondislasi tema teada iseseisvalt abi saanud. Mõistagi on treenerid õpetanud laskmisspetsiifilisi psühholoogilisi tarkusi. „Lõppude lõpuks on aga siiski nii, et pead ise selle võistluse ära tegema. Sinu pead ei saa keegi teine muuta,“ lisab ta.

Eesti laskesuusatajate teatesõitude kõigi aegade parimaks saavutuseks oli kaks nädalat tagasi Rene Zahkna ja Regina Oja Pokljuka MK-etapil paarissegateatesõidus välja sõidetud teine koht. See tulemus andis mõistagi kogu koondisele teadmise, et heal päeval võivad Eesti laskesuusatajad jõuda kõige kõrgemasse mängu.

„Ergutasime Rened ja Reginat raja ääres ja olime tulemusest pisarateni liigutatud,“ tunnistab Talihärm. Tema sõnul oli Eesti koondises juba enne MK-etapi teist kohta teadmine, et hea tulemus võib heade asjaolude kokkulangemise tulemusena tulla. „Me oleme hea tulemuse saavutamise nimel kõvasti vaeva näinud ja teadsime, et me kõik oleme selleks võimelised,“ ütleb Talihärm.

MK-sarjas on naistest just 68. kohta jagav Talihärm sel talvel parim eestlanna. Tal on punkte kogunenud 16, Regina Oja ja Grete Gaim on kogunud 14 punkti, jagades sellega 71. kohta. Tuleval nädalal algava MM-i eel valdavad Talihärma siiski vastakad tunded. Ta on sel aastal MK-sarjas vaid korra 60 parema hulgast välja jäänud, aga suuri õnnestumisi pole ka olnud.

„Olen tiirutanud 50. kohtade ümber. Selle põhjuseks on olnud see, et mul on olnud kerged terviseprobleemid. Olen pidevalt tundnud väsimust. Kui sain 26. koha (detsembri alguses Östersundis – toim), siis mõtlesingi, et siit saab ainult paremaks minna, sest enesetunne ei olnud ka toona väga hea. Aga pigem ei ole läinud,“ räägib Talihärm. Samas loodab ta, et tuleval nädalal algaval MM-il on väsimustunne seljatatud. Selleks, et natuke rohkem puhata, olla lumel ja vältida reisimist, jäi ta erinevalt lühikeseks ajaks kodumaale naasnud teistest koondislastest pärast Pokljuka MK-etappi Austriasse.

Mullusel Östersundi MM-il tegi Talihärm ühe oma elu parimaid võistlusi ning sai sprindidistantsil 20. koha. „MM-i sprint oli kindlasti hea võistlus, aga samas jäi sealgi üks märk üles. Ma ise arvan, et mu eelmise aasta parim sooritus oli hoopis märtsis Otepääl IBU karikaetapil uue formaadiga toimunud naiste supersprindis saadud neljas koht. Kuigi see polnud MK-etapp, on ka IBU karikasari päris kõrge tasemega. Lisaks oli uus formaat (kvalifikatsioonist pääsesid edasi 30 paremat, kes sõitsid viis ringi ja läbisid neli lasketiiru), mida ma polnud proovinud. Suutsin sellel võistlusel endast maksimumi võtta,“ toob Talihärm välja enda mulluse hooaja tipphetke.

MM-i eesmärgid

Millised sihid on tal kolmapäeval algavaks Anterselva MM-iks? „Kindlasti tahame me kõik (Eesti laskesuusatajad – toim) oma parimad tulemused üle sõita. Olgu see siis hooaja parim või üldse elu parim tulemus. Elu parim tulemus oleks väga super. Ja ma arvan, et kui suudame naiskonnaga hea etteaste teha, siis see oleks ka väga lahe,“ ütleb Talihärm. Seega on lootust, et Eesti eeldatav naiskond Talihärm, Oja, Gaim ja mullusel hooajal MK-etapil 14. kohale jõudnud Tuuli Tomingas võiksid hästi esineda. Teisalt annab ta endale aru, et paberil kõlavad paljud asjad lihtsalt, aga võistlus on alati midagi muud.

„Sa lähed iga päev välja ja teed kõik selleks, et see õnnestuks. Lõppude lõpuks peabki see ühel päeval, kas homme, aasta või kahe pärast õnnestuma,“ märgib ta. „Laskesuusatamises ongi nii, et võid olla kogu aeg 50. koha peal ja siis võib üks päev tulla sealt 2. koht. Kõike võib juhtuda ning alati peab lootma. Mina olen need tänavused 50. kohad saavutanud kehva enesetundega, ei tea, mis siis saab, kui veel hea on olla...“ lisab Talihärm naeratades. Ehk siis kui mõned üksikud absoluutsed tipud välja jätta, võib väga suur grupp sportlasi olla ühel päeval näiteks 3., teisel 53. kohal.

„Just nii ongi,“ vastab laskesuusataja ning lisab, et isegi staarid on sel alal kohati ebastabiilsed. „Ajaloost on ka selliseid näiteid, et (ala pikaaegne valitseja) Martin Fourcade üks päev võidab ja järgmine päev on 83. kohal. Sellepärast ongi see ala nii põnev ja seda on huvitav jälgida. Tulemused pole ette teada ja iga päev on uus vaatemäng!“

------------------------

Alvar Tiisler: Johanna teeb ratsionaalseid otsuseid

"Ma usun, et Johannat iseloomustab sportlasena kõige paremini enesekindlus võtta vastu ratsionaalseid otsuseid. Nii keset võistlusi kui ka treeningu- ja ettevalmistusprotsessis. Arvan, et kui päev on õige ja tiim on edukas, jõuab Johanna maailma karika tasemel suure tulemuseni pigem varem kui hiljem. Ja miks mitte juba maailmameistrivõistlustel, sest ta parimad tulemused on seni sündinud just hooaja tähtsaimatel võistlustel. Kuigi ta nõrgim pool on näiliselt laskekiirus, usun, et kui ta kas või mõned korrad saaks maailmatasemel õnnestunud tulemuse, tuleks enesekindluse kasvu kaudu kvaliteedi kasv ka selles aspektis."
Alvar Tiisler, ETV laskesuusatamise kommentaator

--------------------------

Suur laskesuusatamine Otepääl

MM-i järel osalevad Eesti laskesuusatajad ka Otepääl 25. veebruarist 1. märtsini kestvatel Euroopa meistrivõistlustel. Just see võistlus on Johanna Talihärma sõnul MM-i kõrval hooaja tähtsaim võistlus. EM-il on küll traditsiooniliselt tase nõrgem kui MM-il või MK-etappidel, aga eeldatavasti saabuvad Eestisse võistlema ka mõningad tugevad tegijad. „Kindlasti tuleb Otepääle MK-sarjas poodiumile ja poodiumi lähedale jõudnud sportlasi. Nagu näiteks Zahkna ja Oja,“ viskab Talihärm ka natuke nalja.

------------------------

Ülikooli järel jätkas USA-s

Johanna Talihärm on aastaid treeninud USA-s koos sealsete laskesuusatajatega, sest õppis Montana osariigi ülikoolis. Kuigi ülikool on nüüdseks lõpetatud, otsustas ta tänavuseks hooajaks valmistuda ikkagi suure lombi taga, treenides USA kirdeosas asuva Vermonti osariigi suusaklubi Craftsbury juures koos USA parimate laskesuusatajatega.

„Kuna ma muidu olin suviti USA-s ja treenisin sellesama treeningugrupiga, jätkasin sama rada, mida ma olin käinud. Seal oli mul juba treeneriga koostöö ja treeningukaaslastega välja kujunenud hea kontakt. See oli minu jaoks loogiline samm,“ tunnistab ta.

Tal on ka juba plaan järgmiseks hooajaks olemas, kuid enda sõnul on praegu veel vara sellest rääkida. „Teeme ühe hooaja ära ja siis hakkame edasi rääkima,“ sõnab ta.