Ülejärgmisel nädalal algab Otepääl EM: 8 põnevat fakti laskesuusatamise ajaloost (2)

1. Juba iidsel ajal kummardasid Skandinaavia asukad vananorra jumalat Ullri, kes oli ühtlasi nii suusatamise kui küttimise jumal. Seega laskesuusatamise sügavad juured pärinevadki ellujäämise nimel suuskadel küttimisest. Moodsamatel aegadel arenes laskesuusatamine otseselt välja aga Norra sõjaväes praktiseeritud patrullsuusatamisest.

2. Laskesuustamine oli olümpiamängudel näidisalana kavas aastatel 1924-1948, kuid sel ajal kutsuti seda spordiala veel patrullsuusatamiseks. Võistkonda, kes pidid suusatama ühises rühmas ja ka saabuma finišisse koos, kuulusid ohvitser, allohvitser ja kaks sõdurit.

3. Laiemat populaarsust hakkas laskesuusatamine koguma 1950ndate keskpaigas, eriti Rootsis ja NSVLis. Esimesed laskesuusatamise maailmameistrivõistlused toimusidki 1958. aastal Austrias Saalfeldenis. Toona võisteldi vaid meeste 20 km individuaaldistantsil.

4. Kui esimesena kaasati maailmameistrivõistluste kavva meeste 20 km individuaaldistants, siis kaheksa aastat hiljem 1966. aastal hakati ametlikult võistlema ka 4 x 7,5 km teatesõidus. Möödus veel kaheksa aastat ja 1974. aastal võeti Minski maailmameistrivõistlustel kavva ka 10 km sprint.

5. Algselt tuli 20 km individuaalsõidus lasta neljas erinevas lasketiirus, kus märklaudade kaugus varieerus 100st 250ne meetrini. 1966. aastal nelja erineva lasketiiru formaadist loobuti ja kasutusele võeti ühtne 150-meetrine tiir. Kui 1978. aastal hakati suure kaliibriga armee püsside asemel kasutama 5,6 mm kaliibriga püssi, siis toodi ka märklauad lähemale - 50 meetri kaugusele.

6. Naised hakkasid laskesuusatamises maailmameistrivõistluste tasemel esimest korda võistlema 1984. aastal. Üks esimestest naismaailmameistritest oli eestlane Kaija Parve, kes tuli 1984. aastal Nõukogude Liidu teatenaiskonnaga kullale. Järgnevatel aastatel krooniti Parve veel mitmel korral maailmameistriks nii individuaaldistantsil, sprindis kui teatesõidus.

7. Kui sprindis, individuaaldistantsis ja teatesõidus võisteldi juba aastakümneid, siis jälitussõit lisati esimest korda maailmameistrivõistluste kavva 1997. aastal, kui võistlused toimusid Slovakkias Brezno-Osrblies. 1999. aastal Soomes Kontiolahtis toimunud MMil võisteldi esimest korda ühisstardist sõidus.

8. Kaks kõige uuemat võistlusala on segateade ja paarissegateade. Segateade, kus võistlevad ühes võistkonnas kaks meest ja kaks naist, on olnud maailmameistrivõistluste kavas 2005. aastast. Paarissegateates, kus sõidavad üks naine ja üks mees mõlemad kaks vahetust, on aga maailmameistrid siiani kroonitud vaid ühel korral 2019. aastal. Esimese paarissegateate kulla maailmameistrivõistlustelt sõitis välja Norra segapaar koosseisus Marte Olsbu Røiseland ja Johannes Thingnes Bø.