Maxime Mboungou pole norutama jäänud ning usub, et ühel päeval on kõik jälle normaalne. Ta õpib praegu programmeerimist ning arvuti seab ta üles spetsiaalsele lauale, mille taga saab erinevaid toestusi kasutades seista. Seismine on hea, sest aitab verel paremini liikuda.Foto: Aldo Luud
Jalgpall
13. veebruar 2020, 19:16

Tartus elav Maxime Mboungou töötab Sports-Supreme'i jalgpalliagentuuri heaks ja õpib programmeerimist

ÕHTULEHE EKSKLUSIIV | Ratastooli vangistatud jalgpallilootus: olen kindel, et ühel päeval saan ma jälle kõndida

Juulis saab kaheksa aastat päevast, mil Kongo vabariigi noortekoondise toona 19aastane jalgpallur Maxime Mboungou võttis ette teekonna Aafrikast Eestisse, et tõmmata selga Tartu Tammeka sinine särk. Oma riigi lootustandvamate noormängijate sekka kuulunud Mboungou nägi Eestit hüppelauana, et jõuda kunagi mõnda Euroopa tõelisse tippklubisse. 2015. aasta kevadel purunes tema unistus aga kildudeks. Noore mehe jalgadest kadus ühtäkki jõud ja ta jäi ratastooli.

Ühel veebruarikuu hommikul paistab Tartus üle mitme päeva päike, kuid öised miinuskraadid on tänavad katnud ohtliku libedusega. Päike paistab samal ajal ka Tartust seitsme tuhande kilomeetri kaugusel Kongo suuruselt teises linnas Pointe-Noires, kuid seal on see õhu kütnud 30 kraadist ülespoole. Päeva lõpuks läheb veelgi palavamaks, sest lõuna pool ekvaatorit Atlandi ookeani ääres on kätte jõudnud aasta kõige kuumemad kuud.

Edasi lugemiseks: