Tõnu Tõniste | Koolisport ei tohiks olla karistus

2019. aasta Eesti riigi terviseprofiili kohaselt on 21% täiskasvanud elanikkonnast rasvunud ning kasvutrendis on ka rasvumine laste hulgas, mille peamiseks põhjuseks on vähene füüsiline aktiivsus. Kui noortel pole õrnas eas piisavalt palju või positiivseid kokkupuuteid spordiga, sillutab see teed sporti võõristava ühiskonnani. Sport on vaja meie noortele lähemale tuua, sest just noorukieas kujundatakse harjumused terveks eluks, seda ka tervisekäitumises.

Võti peitub positiivse kogemuse pakkumises, mille tagab erinevate spordialade tutvustamine ning tulemuste hindamine vastavalt individuaalsele arengule. Kõik ei pea ja ei saagi olla igas asjas tugevad. Kui aga leitakse endale sobiv spordiala, siis sellega kaasnev eduelamus julgustab edasi proovima. Ka loodav ainekava on võtnud suuna sellele, et tuua kehalisse kasvatusse variatiivsust. Ja nõudlust on! Ühe positiivse näitena saab välja tuua Pärnu linna, kes võttis ise asja kätte ja pakkus noortele võimalust kehalise kasvatuse tundide raames Raba 5 ekstreemspordikeskuses rulatamist proovida. Põnevaid spordialasid on tõesti palju ning nende tutvustamise teeb võimalikuks koostöö kohalike spordiklubide, -keskuste ja erinevate treeneritega.

Spordiklubidega koostöös saaks juurutada ka treeningute korraldamist pärast koolipäeva lõppu, sest võimalus koos sõpradega treenida on noortele lisamotivatsioon liikumiseks. Kooli kaudu pakutavad trennid oleksid heaks võimaluseks valitud spordialades baasteadmiste omandamiseks ning edasise huvi korral saavad noored liikuda klubides toimuvatesse treeningutesse.

Erinevate spordialade tutvustamist peaks toetama ka koolide enda ruumid. Alles selle aasta alguses avati uuendatud Tallinna Saksa Gümnaasium, mille spordikorpusesse kuuluvad nii ujula, pallimängusaal kui jõusaal. Reaalsus on see, et koolide uuendamine võtab aega, kuid hea tuleb seista selle eest, et koolisporti ja mitmekülgset liikumisvõimaluste pakkumist peetakse silmas iga uue projekti puhul. Kui koolil pole võimalik erinevatel põhjustel uut spordisaali või ujulat rajada, siis on abiks ka väikesed muutused koolikeskkonnas nagu põrandale joonistatud keksukastid või lauatennise lauad.

Kuna haridusprogramm peab katma erinevaid aineid, siis tuleb olemasolevatest kehalise kasvatuse tundide puhul keskenduda nende kvaliteedile, mitte rõhuda nende kvantiteedile. Diskussioon ei peaks käima mitte rahvastepalli mängimise või mitte mängimise üle, vaid keskenduma võimalikult eriilmeliste liikumismängude ja spordialade tutvustamisele kehalise kasvatuse tundi. Vaheldusrikkad tunnid annaksid igaühele võimaluse proovida erinevaid spordialasid, leida endale see õige ja panna alus oma tervisekäitumisele.

* * *

Tõnu Tõniste kandideerib tänavu Eesti Olümpiakomitee presidendiks.