Laskesuusa MMi kokkuvõte: kuhu kadusid Eesti koondise sekundid? (2)

Regina Oja

Tulemused MMil: sprindis 30., jälitussõidus 48. ja 15 km distantsil 68.
Võrdluseks tulemused 2019. aasta MMil: sprindis 81. ja 15 km distantsil 59.

Lasketäpsus MMil (koos teatesõitudega): lamadesasendis 81,25 % (39/48) ja püsti 87,2 % (41/47).
Individuaalvõistluste keskmine kaotus ühe laskmisega: 4,2 sekundit.
Individuaalvõistluste keskmine kaotus ühe suusakilomeetri kohta: 15,1 sekundit.

Oja hinnang ETV-le: „Väga palju jäi tegemata, samas miinimum sai ehk tehtud. Sprindiga jään rahule, jälituse ja individuaaliga mitte. On positiivset, aga ka väga palju, mille arvelt teha suurt analüüsi.“

Õhtulehe kommentaar: Kuigi pärast sprinti enam nii hästi ei läinud, väärib iga sportlane, kes teeb elu parima MMi tulemuse, pai. Tulistas nii lamades kui ka püsti hooaja keskmisest täpsemalt, aga kahjuks mitte 15 km distantsil, kus olnuks seda enim vaja. Tubli on see, et Oja laskekiirus oli MMilgi stabiilselt maailma 20–25 parema seas. Suusarajal liikus laias laastus oma tavapärasel tasemel.

Johanna Talihärm

Tulemused MMil: sprindis 31., jälitussõidus 51. ja 15 km distantsil 53.
Võrdluseks tulemused 2019. aasta MMil: sprindis 20., jälitussõidus 34. ja 15 km distantsil 28.

Lasketäpsus MMil (koos teatesõitudega): lamadesasendis 80,6 % (29/36) ja püsti 83,8 % (31/37).
Individuaalvõistluste keskmine kaotus ühe laskmisega: 11,5 sekundit.
Individuaalvõistluste keskmine kaotus ühe suusakilomeetri kohta: 13,6 sekundit.

Talihärma hinnang ETV-le: „Ei, rahul vast MMiga ei ole. 31. koht sprindis oli ainus võistlus, millega saab enam-vähem rahule jääda.“

Õhtulehe kommentaar: Lasketäpsuse mõttes tegi terve hooaja statistikat arvestades oma ära, kuid iga matilkäiguga keskmiselt 11,5 sekundit loovutada on pisut palju. Eriti, kui tabavus pole 90+ protsenti. On kindlasti suusarajalgi võimeline enamaks, kuid võistlusjärgsete intervjuude põhjal tundus, et jaanuaris Talihärma kimbutanud kehv enesetunne polnud lõplikult kadunud. 

Tuuli Tomingas

Tulemused MMil: sprindis 75. ja 15 km distantsil 78.
Võrdluseks tulemused 2019. aasta MMil: sprindis 50., jälitussõidus 28. ja 15 km distantsil 25.

Lasketäpsus MMil (koos teatesõiduga): lamadesasendis 65,2 % (15/23) ja püsti 66,7 % (14/21).
Individuaalvõistluste keskmine kaotus ühe laskmisega: 7,3 sekundit.
Individuaalvõistluste keskmine kaotus ühe suusakilomeetri kohta: 16,8 sekundit.

Koondise peatreener Indrek Tobreluts ETV-le: „Tuuli seisund on hooaja algusest saati olnud selline kehvapoolne ja need põhjused on meile endile teada. Neid tuleb järgmisel hooajal vältida, et mitte sama reha otsa astuda.“

Õhtulehe kommentaar: Tomingas nentis juba hooajaeelsel pressikonverentsil, et seisund pole kõige parem, sest „ilmselt panin viimases kahes laagris natuke üle“. Ta polegi suutnud tollest august välja ronida, nii et suusaajad pole üllatavad. Kahjuks jättis MMil soovida ka lasketäpsus.

Rene Zahkna

Tulemused MMil: sprindis 59., jälitussõidus 49. ja 20 km distantsil 35.
Võrdluseks tulemused 2019. aasta MMil: sprindis 68.

Lasketäpsus MMil (koos teatesõitudega): lamadesasendis 74,1 % (40/54) ja püsti 91,8 % (45/49).
Individuaalvõistluste keskmine kaotus ühe laskmisega: 7,4 sekundit.
Individuaalvõistluste keskmine kaotus ühe suusakilomeetri kohta: 13,7 sekundit.

Zahkna hinnang ETV-le: „Arvestades mis seis on, siis selle koha pealt tõesti täitsa rahuldav sõidukiirus. Teisalt, kas olla õnnelik selle üle, et sõidan sama kiiresti kui neli aastat tagasi? Tegelikult olen tasa teinud vahepealse vähikäigu või lausa taandarengu. Järgmisel aastal sellise kiirusega rahul poleks, aga sel aastal tulin viimase kolme nädalaga üllatavalt palju suusarajal mängu tagasi.“ 

Õhtulehe kommentaar: Hooaja taustal isegi üllatavalt head tulemused, mille krooniks karjääri parim koht MMidelt. Samas ei saa tolle 35. positsiooniga lõpuni rahul olla, sest peaaegu kõik konkurendid korjasid rohkem trahviminuteid, kuid kuuldavasti läks Zahkna suusavalikuga alt, mis päädis alles 84. suusaajaga (kaotust 17,1 sekundit kilomeetri kohta). Kiitust väärib maailmaklassist püstilaskmine, kusjuures individuaaldistantsidel ta ses asendis ei eksinudki. 

Kalev Ermits

Tulemused MMil: sprindis 80. ja 20 km distantsil 86.
Võrdluseks tulemused 2019. aasta MMil: sprindis 67. ja 20 km distantsil 38.

Lasketäpsus MMil (koos teatesõitudega): lamadesasendis 74,1 % (20/27) ja püsti 54,8 % (17/31).
Individuaalvõistluste keskmine kaotus ühe laskmisega: 10,8 sekundit.
Individuaalvõistluste keskmine kaotus ühe suusakilomeetri kohta: 13,3 sekundit.

Ermitsa hinnang ETV-le: „MM tõesti ebaõnnestus. Ei ole lahti harutanud siin Anterselvas, kuidas korrektne laskmine peaks välja nägema. Ei ole nelja võistlusega hakkama saanud. Paraku pole ka füüsiline vorm kiita, ei jaksa võistluseid lõpuni sõita.“

Õhtulehe kommentaar: Kui lasketäpsus on kesine ja viimast ringi ei jõua suusatada, siis ongi keeruline enamat loota. Arvestades, et senise hooaja parim koht on 48., siis jagub Ermitsal kevadel kõvasti mõtteainet.

Debütandid Raido Ränkel ja Kristo Siimer

Tulemused MMil: Ränkel sprindis 95. ja Siimer 20 km distantsil 84.

Esimest hooaega laskesuusatamisega tegelev Ränkel tegi ainsal MM-võistlusel lamadestiirus kaks ja püsti neli möödalasku, lisaks kaotas ta ühe laskmisega kiireimale keskmiselt 25 sekundit. Suusarajal andis ta kilomeetri peale ära 11,5 sekundit. Teatesõidus ei pääsenud rajale, sest Eesti sai enne liidrilt ringiga sisse.

Lisaks tavadistantsile ka teatesõidus osalenud Siimer tabas Anterselvas lamadesasendist 72,2protsendilise (13/18) ja püsti 80protsendilise (12/15) täpsusega. 20 km võistlusel andis ta iga laskeseeriaga parimale ära keskmiselt 13,5 sekundit ning iga suusakilomeetri kohta 19,9 sekundit.

Õhtulehe kommentaar: Ränkeli ja Siimeri, kes esiti pidi osalema vaid teatesõidus, MM läheb rubriiki „väärt kogemused tulevikuks“. Muidugi võib norida iga elemendi kohta, aga tausta arvestades oleks see pisut ebaõiglane, sest kummalegi polnud mingeid ootuseid.

Eesti koondis teatesõitudes

Tulemused MMil: segateates (Oja, Talihärm, Zahkna ja Ermits) 15., paarissegateates (Oja ja Zahkna) 12., naiste teates (Oja, Talihärm, Tomingas ja Grete Gaim) disklahv ja meeste teates (Zahkna, Ermits, Siimer, Ränkel) 21. koht.

Võrdluseks tulemused 2019. aasta MMil: segateates (Oja, Talihärm, Zahkna ja Ermits) 14., paarissegateates (Tomingas ja Zahkna) 11., naiste teates (Oja, Tomingas, Talihärm ja Meril Beilmann) 12. ja meeste teates (Zahkna, Ermits, Roland Lessing ja Kauri Kõiv) 14.

Õhtulehe kommentaar: Keeruline on musta valgeks rääkida. Protokollid kõnelevad külmalt, et esinesime igas teatesõidus kehvemini kui mullu. Samas, paarissegateate 12. koht on objektiivselt võttes igati soliidne ja segateateski läks tegelikult ankrumehe Ermitsa trahviringini hästi. Ent laupäevast on küll keeruline midagi positiivset leida. Meeskond pidanuks jõudma finišisse ning naiskond vältima diskvalifitseerimist (põhjuseks see, et Gaim unustas püstitiirus ühe varupadruni laskmata ning Tobreluts andis talle sellest häälekalt ehk keelatud viisil teada). 

Märkus: selge see, et statistika taustal on palju muutujaid – tuuleolud, suusavalik, määrdemeeste töö, taustajõudude arvukus jne –, aga päris aiateibaid need arvud ka ei näita.

Noppeid faktiraamatust

• Norralane Johannes Thingnes Bö võitis esimese meeslaskesuusatajana ühelt MMilt kuus medalit: kolm kulda ja kolm hõbedat. MM-tiitleid on tal nüüd kokku 10 nagu vanema vennal Tarjeilgi.
  
  
• MMi kuninganna oli vaieldamatult norralanna Marte Olsbu Röiseland, kes võitis medali kõigil seitsmelt alalt. Neist viis olid kuldsed ja kaks pronksised. Seitse autasu ühelt MMilt on laskesuusatamise ajaloos ainulaadne saavutus, kuid viis kulda võitis aastal 2017 ka sakslanna Laura Dahlmeier.
  
  
• 19aastase vahe järel Prantsusmaale läinud meeste teatesõidu kuld oli Martin Fourcade'ile karjääri 13., mis tõstis ta kõigi aegade arvestuses Emil Hegle Svendsenist ja Magdalena Neunerist mööda, Ole Einar Björndaleni järel teiseks.
  
  
• Norra jõudis naiste teatesõidu kullaga esimese riigina 200 MM-medali piirini. Nüüdseks on neid koos 203.
  
  
• Kokku maitses medalirõõmu 10 riiki nagu ka aasta eest Östersundis. Need olid Norra (6 kulda, 3 hõbedat, 2 pronksi), Prantsusmaa (3 kulda, 2 hõbedat, 3 pronksi), Itaalia (2 kulda, 2 hõbedat), Venemaa (1 kuld, 1 pronks), Saksamaa (4 hõbedat, 1 pronks), USA (1 hõbe), Tšehhi (2 pronksi), Austria, Rootsi ja Ukraina (kõik 1 pronks).