Mihkel Mardna sportlastele: paanikaks pole põhjust (15)

„COVID-19 on ohtlik eeskätt nõrgestatud immuunsüsteemiga kroonilisi raskeid haigusi põdevatele inimestele ja vanuritele. Sportlased on teatavasti üldiselt keskmisest tugevama immuunsüsteemiga ja tõsist terviseriski COVID-19 sportlastele tõenäoliselt ei paku. Mingisuguseks paanikaks pole põhjust,” ütles Mardna EOK kodulehele antud intervjuus. 

Ta märkis, et selliseid viirusi, mis võivad külmetushaigusi põhjustada, on ikka ja kogu aeg ringi liikumas. „On suuremaid puhanguid ja on väiksemaid, suviti ja sügaval talvel vähem. Kõige parem soovitus on järgida viiruste leviku kõrgajale omaseid igapäevaseid tavapäraseid hügieeninõudeid ja ettevaatusabinõusid:

• Korralik kätehügieen – käsi tuleb pesta väljast tulles, pesemata kätega ei tohi hõõruda ninaalust ja silmi ega süüa jne.
• Nakatunud inimese läheduse vältimine – tõenäosus viirusesse nakatuda suureneb oluliselt, kui veeta köhivast või aevastavast inimesest lähemal kui üks meeter vähemalt paarkümmend minutit.
• Füüsilise kontakti vältimine (näiteks kätlemine suurvõistlustel, lennujaamades jne) – nagu mäletame PyeongChangi taliolümpialt, kus möllas norovirus, lõpetati isegi kätlemine ära. Füüsilist kontakti tuleks vältida kõigiga, kuna viirust võib kanda ka nähtavate sümptomiteta inimene. 

„Sellised lihtsamad ettevaatusabinõud tarvitusele võttes ei ole viiruste ees paanikaks põhjust,“ soovitas doktor Mardna. 

* * *

Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) meditsiini- ja teadusdirektor dr. Richard Budgett,  kes on ka 1984. aasta sõudmise olümpiavõitja, andis ROKi sportlaste portaalis Athlete365 tippsportlastele, sealhulgas Tokyo olümpiamängudele püüdlevatele sportlastele infot ja nõu koroonaviiruse (COVID-19) vältimisel. Intervjuu tõlge: 

Kui nakkav on koroonaviirus? Millised on sümptomid? 

Dr. Budgett: On tõendusmaterjali, et COVID-19 kandub edasi samamoodi nagu hooajaline grupp ja külmetushaigused – aevastamisel ja köhimisel levivate piiskade kaudu. See tähendab, et nakatunud inimesest enam kui tund aega ühe meetri raadiuses viibimine tõstab nakatumise tõenäosust. Puudub tõendusmaterjal, et koroonaviirus võiks levida kuidagi muudmoodi. 

Kõige levinumad COVID-19 sümptomid on palavik, väsimus ja kuiv köha. Osadel patsientidel võib esineda ka valusid, ninakinnisust, nohu, kurguvalu või kõhulahtisust. Need sümptomid on tavaliselt kerged ja algavad järkjärgult. 

Enamikul nakatunutest esinevad sümptomid kergekujuliselt ning paranemine toimub kiirelt. Tõsisem infektsioonirisk on neil, kellel on kroonilised, kaasuvad haigused, või eakatel inimestel. 

Mis on parim koht info ja nõu leidmiseks? 

Dr. Budgett: Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) kodulehelt www.who.int ning Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse (Centers for Disease Control and Prevention) kodulehelt www.cdc.gov saab täpset ja ajakohastatud infot. 

Üritan kvalifitseeruda Tokyo olümpiamängudele. Kas on võimalik, et minu kvalifikatsioonivõistlusel on osad võistlejad nakatunud? Ja kas mul on ohutu võistelda sportlastega, kes tulevad piirkondadest, kust koroonaviirust on leitud? 

Dr. Budgett: Risk isiklikule tervisele on üliväike. Tõenäosus saada külmetushaigus või gripp on palju suurem. Enamik koroonaviiruse levikuga riikide sportlasi on olnud hoopis välismaal treeninglaagrites või võistlustel, nii et risk nendelt nakkust saada ei ole tavalisest kõrgem. Et panna riskid õigesse perspektiivi – mitte koroonaviirusest, vaid hooajalisest gripist tulenevaid raskeid haigusjuhtumeid on sel aastal oodata 5 miljonit ning surmajuhtumeid 500,000. 

Millist konkreetset nõu saab sportlastele ettevaatusabinõude osas anda? 

Dr. Budgett: 

• Korralik hügieen vastavalt WHO nõuannetele. See aitab vähendada riski haigestuda kõigisse hingamis- ja seedetrakti nakkushaigustesse, sealhulgas ka koroonaviirusesse.
• Puhasta regulaarselt ja põhjalikult oma käsi alkoholipõhise desinfitseerimisvahendiga või pese seebi ja veega. Miks? See tapab viiruseosakesed, mis võivad olla su kätel.
• Hoia vähemalt 1-meetrist distantsi inimesega, kes köhib või aevastab. Miks? Kui keegi köhib või aevastab, paiskuvad nende ninast või suust väikesed piisad, mis võivad viirust kanda. Kui oled liiga lähedal, võid neid piisku sisse hingata.
• Väldi oma silmade, nina ja suu katsumist. Miks? Käed puudutavad paljusid pindu ja nii võib kätele sattuda viirusosakesi. Kui kanda kätega viirusosakesi näole, saab viirus võimaluse organismi pääseda.
• Jälgi, et nii sina ise kui ka inimesed sinu ümber järgiksid korralikku hingamisteede hügieeni. See tähendab, et köhides või aevastades tuleb katta suu ja nina küünarnuki või salvrätiga. Kasutatud salvrätt tuleb kohe ära visata, et see ei saaks nakkust levitada.
• Kui tunned end kehvasti, jää koju. Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, helista arstile. Järgi kohaliku terviseameti juhiseid, sest just neil on kõige ajakohasem info olukorra kohta piirkonnas, kus asud. See võimaldab kaitsta sind ennast ja ühtlasi vältida viiruste ja teiste infektsioonide levikut.
• Jälgi COVID-19 kohta antavat jooksvat infot. Järgi oma arsti ja kohaliku terviseameti ja/või oma tööandja soovitusi enda ja teiste kaitseks. 

Kas Hiinast pärit varustuse kasutamisel peaks muret tundma? 

Dr. Budgett: Sel moel nakkusoht puudub. 

Milliseid meetmeid tuleks kasutada hotellides ja majutuspaikades? 

Dr. Budgett: Järgida hügieeninõudeid. 

Kui kaua võib olukord spordivõistlusi mõjutada? 

Dr. Budgett: Ei ole võimalik prognoosida, kui kaua COVID-19 haiguspuhang kestab. Eelmised uute koroonaviiruste puhangud (näiteks SARS) kestsid 6-9 kuud, kuid eksperdid on avaldanud lootust, et seekordne puhang võiks vaibuda kiiremini.