Koroonaviiruse lai levik sundis jalgpalli-EMi edasi lükkama.Foto: Reuters/Scanpix
Jalgpall
17. märts 2020, 15:53

KINDEL: jalgpalli-EM lükati 2021. aastasse

Euroopa jalgpalli katusorganisatsioon UEFA võttis tänasel internetipõhisel alaliitude koosolekul vastu otsuse lükata tänavu suvel toimuma pidanud EM-finaalturniir aasta võrra edasi. Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) president Aivar Pohlak selgitas ajakirjanikele selle otsuse tagamaid ning rääkis ka sellest, mis saab Eesti liigajalgpallist ja Eesti koondise mängudest.

Pohlaku sõnul möödus koosolek konstruktiivses, ühtses ja toetavas meeleolus. Otsus EM edasi lükata oli olnud ühehäälne, kusjuures tegemist ei olnud lihtsalt UEFA presidendi deklaratsiooniga, mis ette loeti, vaid see oli eelnevalt kõikide alaliitudega läbi räägitud.

„Meeleolu nii positiivne, kui praeguses olukorras võimalik,” märkis Pohlak ja täpsustas, et plaani EM selle aasta lõppu lükata lauale ei käidud.

Ta täpsustas, et kokku arutati UEFAs seitset erinevat stsenaariumit, mis sõltuvad sellest, millal kriis laheneb ning kõikide stsenaariumide jaoks olid konkreetsed mudelid välja töötatud.

21. maist 6. juunini pidanuks Eestis toimuma U17 vanuseklassi EM-finaalturniir. Pohlaku sõnul on praegu kindel, et see ei toimu plaanitud ajal. Otsust, kas turniir lükatakse edasi või jäetakse üldse ära, pole veel tehtud.

Mis puudutab sügisest koondiste Rahvuste liigat, siis nende mängude ära jätmine praeguse seisuga kõne all ei ole. Küll on väga suure löögi all juuni alguses toimuma pidanud Balti turniir ja maavõistlus Soomega. Veel täna suhtleb Pohlak oma Läti ja Leedu kolleegidega, kuid selge on see, et mida kauem kriis kestab, seda suurema löögi alla heitlused naabritega satuvad.

Koduse Premium liigaga on seis selles mõttes parem, et hooaeg alles algas. ”Kuna me mängime neli ringi, on meil võimalik teha igasuguseid lahendusi ja meie meistrivõistluste lõpp ei satu kuidagi löögi alla. Kriitiline on nende riikide liigadega, kus osalejad järgmisteks eurosarjadeks pole selgunud. Meil on need selgunud, välja arvatud karikafinaali osas, kuid saime ka kuupäeva, kuhu maani saame karikafinaaliga edasi minna. Meil on võimalik liigahooaeg lõpetada vajadusel ka järgmise aasta kevadel või suvel,” rääkis Pohlak.

Praegu on EJLil välja töötatud kolm kalenderplaani, kuidas hooajaga edasi minna, kusjuures neis kõigis on arvestatud ka koondiseaknaga. Need plaanid edastab Pohlak EJLi juhatusele ning seejärel tutvustatakse neid ka klubidele. Kuid kõik plaanid sõltuvad ikkagi sellest, kui pikalt kriis ja eriolukord kestavad, toonitas Pohlak.

Ühtlasi tõdes ta, et kuna eriolukorra lõpetamine ei tule päevapealt, siis seda varianti pole, et meeskonnad peaks kohe seejärel väljakule jooksma. Kuna praegu tegelevad mängijad vaid individuaalsete treeningutega, näevad plaanid ette ka treeningperioodi koos ühe-kahe treeningmänguga, mida meeskonnad enne hooaja taaskäivitumist teha saavad.

„Peame jälgima üldist olukorda ning tuleb arvestada, et kui hakkavad ilmnema märgid nakatumise vähenemisest, kulub eriolukorra lõppemiseni kindlasti veel paar nädalat,” ütles Pohlak.

Mida aga see kõik UEFAle ja Eesti jalgpallile majanduslikus mõttes tähendab? Pohlak tõdes, et see mõju on olemas ja see on tuntav, kuid see ei tähenda majanduslikku katastroofi.

„Rahvusvahelised maksed alaliitudele pole löögi all, nii et selle nurga alt me kriisieelarvet tegema ei pea, kuigi me selle loomulikult teeme. Muidugi on klubid teatava löögi all, aga oleme juba eelmisel nädalal alustanud kultuuriministeeriumiga vastavat dialoogi,” kinnitas Pohlak.