MÕTLIK: „Telesaatele, millel on 200 miljonit vaatajat, pole kunagi olnud omane ära jääda. Ära jätta ju võib, aga pärast seda on jube keeruline tagasi tulla.“Foto: Stanislav Moškov
Üritused
18. märts 2020, 17:24

Võimalusi, kuidas raskel ajal miljonite lemmiksaade eetrisse jõudnuks, olnuks Paadami sõnul kaheksa

Juhan Paadam Eurovisionist: „Ära jäänud ei ole lauluvõistlus seni kunagi, nüüd on loodud pretsedent.“ (1)

Kui Euroopa oma kõige suurema telesaatega ehk Eurovisioni lauluvõistlusega alla annab, muutub koroonaviirusest räsitud inimeste meel vägagi mustaks, tõdes Eurovisioni ekspert Juhan Paadam paar päeva enne uudist, et Euroopa laulupidu jääb siiski ära. „Ära jäänud ei ole lauluvõistlus seni kunagi, nüüd on loodud pretsedent,“ sõnab ta. „Praegu on situatsioon keeruline. Ma ei ole küll reegleid üle vaadanud, aga seal on punkt, et lauluvõistlus saab toimuda igas mõttes stabiilses riigis. Praegu on kogu Euroopa ühe viirusega destabiliseeritud.“ Tõsi, Paadami sõnul kuulub lauluvõistluse olemusse seegi, et alati on olemas erinevad variandid, millest kõige viimane on ärajätt. 

Aastal 2002, kui Eurovisioni lauluvõistlust korraldas Eesti, mängiti läbi kõikvõimalikke stsenaariume. „Juhuks kui näiteks Saku suurhallist poleks saanud saadet väljastada, oli meil valmis pandud telemaja stuudio, kust see eetrisse läinuks – mingil juhul poleks saade ära jäänud,“ meenutab toonane Eurovisioni lauluvõistluse peaprodutsent Paadam. „Arvan, et korraldaja ja Euroopa ringhäälingute liit kaaluvad kõiki võimalikke stsenaariume ja teevad küllalt viimasel hetkel otsuse, kuidas edasi minna. Me ei saa ära unustada, et Eurovisioni lauluvõistlus on muu hulgas üks suur turvaoperatsioon, mille hulka kuulub ka meditsiinitsükkel – muidugi on siin oma sõna öelda Euroopa tervishoiuametnikel. Arstide sõna on siin esimene. Sealt edasi kaalutakse variante, mida ja kuidas oleks võimalik teha.“ 

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99