Ta jäi Visma Ski Classics maratonisarja kokkuvõttes 98 punktiga jagama soomlase Niko Koskelaga (2019. aasta Tartu maratoni võitja) 70.–71. kohta. Võistlused lõpetas eestlane kronoloogilises järjekorras 53., 47., 58., 50., 81., 49., 61. ja 62. kohaga.
"Hooaja kokkuvõttes olin sel aastal alles 70nes, kuid punkte sain rohkematel sõitudel kui eelmine aasta," kirjutas Põlluste oma blogis. "Olemata jäi see üks suurepärane õnnestumine, mis oleks mind kergitanud ka kohe 20 kohta ülespoole. Kindlasti ei saa öelda, et hooaeg oleks läinud halvasti. Ma olin tugevam kui kunagi varem, aga nii mõnelgi sõidul ei klappinud asjad nii, nagu oleks tahtnud. Paraku on ka kõik teised iga aastaga tugevamad ja selleks, et neile järgi jõuda, pean treenima paremini ning võib-olla ka rohkem."
Võistlustalve parimaks sõiduks peab ta 62. kohaga lõppenud Vasaloppetit. "Seal tundsin, et suudan korralikult võidelda, vahesid kinni sõita ja kõik klappis. Enda Vasaloppeti kogenematus maksis lõpuks väga hea koha, aga jään ikkagi väga rahule, sest sellist sõitu ma ei osanud oodata. Väga kahju on sellest, et hooaja kolm viimast sõitu ära jäid, sest tundsin, et peale Vasaloppetit taastus keha hästi ja olin juba päris kiiresti võimeline tugevalt treenima. Ka eelmisel nädalal tehtud viimased tempotreeningud näitasid seda sama," arutles Põlluste, kes esindas Norra tiimi Synnfjell.
Ta lisas: "Hooaja suurim pettumus oli kindlasti Marcialonga. See oli valus, väga valus. Vasaloppeti kõrval oli see minu üks suurimaid eesmärke ja tol päeval ei klappinud miski – olin lõpuks vaimselt ja füüsiliselt nii kurnatud, et keeruline oli ennast trennidesse vedada."
Tartust pärit mees lubas, et ei anna alla, vaid jätkab teekonda maratonimaailma tipu suunas. Küll aga märkis ta, et peab leidma endale tugeva(d) treeningupartneri(d), sest üksi rassides ei saa oma seisundist alati adekvaatset ülevaadet.
"Mida ma sellest talvest veel õppisin? Eelkõige seda, et üksinda on raske. Kui pidin pikalt kodust ära olema, muutus olemine kohati väga raskeks – kuna reisisin pidevalt üksinda ja võistkonnakaaslased ei olnud just kõige jutukamad sellid ning õiget võistkonnavaimu ei tekkinudki."
Mart Kevin Põlluste täispikka blogipostitust saab lugeda siit.
Kommentaarid