Spordivaria

Rahvaspordiürituste korraldajate appikarje: võime kaotada kuni 90 protsenti tuludest (1)

Toimetas Kaspar Koort, 20. märts 2020, 10:06
Klubi Tartu Maraton jaoks on aasta alanud eriti mustades toonides, sest lumepuudusel tuli ära jätta meie talvine laulupidu Tartu suusamaraton ning asendada see ühismatkaga. Tartu Maraton on saatnud kultuuriministeeriumile ka eraldi pöördumise, milles tõdetakse, et ilma toetuseta terendab suur oht, et nad peavad oma tegevusele joone alla tõmbama.Foto: Aldo Luud
Eesti suuremate rahvaspordisündmuste korraldajad saatsid valitsusele, kultuuriministeeriumile ja olümpiakomiteele pöördumise, milles avaldavad suurt muret koroonaviiruse põhjustatud olukorra pärast. Nenditakse, et seetõttu on oht, et saamata jääb kuni 90 protsenti eelarvetuludest. 

Toome pöördumise ära täismahus.

Olukorra pikaajaline kestvus ning ebamäärasus toovad paratamatult kaasa ürituste ärajätmise või määramata ajaks edasilükkamise, töökohtade kaotamise, tegevuste peatamise ja halvemal juhul pankrotilaine nii ürituste korraldajate kui ka neid teenindavate ettevõtete seas.

Tulenevalt kehtestatud eriolukorrast võime nüüdseks kindlalt väita, et eesseisvad suuremad rahvaspordisündmused kaotavad olulises mahus osavõtjaid. Põhjuseks sissetulekute vähenemine, tarbimiskindluse kadumine, välismaalaste turusegmendi ulatuslik tagasilöök ja ulatuslik sündmuste edasilükkumine suve teise poolde või sügisesse.

Juba on kahanemas reklaamiostjate ja sponsorite huvi ning nende võimekus üritustesse panustada. Kriisi olukorras on turundus- ja arendustegevused eraettevõtluses esimesteks kärpekohtadeks.

Eesti suuremate spordiürituste korraldajate omavahelistes nõupidamistes on selgeks saanud, et korraldajad võivad erinevatel andmetel ja eelnevatel põhjustel kaotada kuni 90 protsenti eelarvetuludest. See paneb küsimuse alla terve sektori jätkusuutlikkuse ja sündmuste korraldamise kvaliteedi.

Enamus suuremaid korraldajaid ei ole Eestis eelarvelised riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused ning saavad toimida ja toimetada vaid tänu erasektori panusele ja riigiasutuste projektitoele. Seetõttu on kujunenud olukord kõnealuses valdkonnas ülikeeruline. Aastaid ja aastakümneid sektoritevahelises koostöös arendatud sündmused ei pruugi nüüd ega lähitulevikus, ilma käesoleva aasta täiendava riigipoolse toeta, toimuda.

Tagajärjeks on suur majanduslik kahju korralduskohale ning mainekahju kogu regioonile. Rääkimata rahvatervisest. Üleriigilist või rahvusvahelist mõõdet omavad suurüritused toovad ärajäädes märkimisväärset kahju terve Eesti mainele ja majandusele.

Täiendava löögi ja majandussurve alla satub mitte ainult ürituste korraldaja, vaid ka mitmed seotud valdkonnad (majutajad, toitlustajad, logistika, teenused, tootmised, tehnilised teenindamised, kultuuriasutused ja kollektiivid jpm).

Tõenäoliselt mõistame kõik, et aastaid ülesehitatud struktuurid, palgatud ja koolitatud inimesed, panus korralduskvaliteeti ja turundusse, toote arendamine ja saavutatud tarbija usaldus on midagi sellist, mille kadumise korral oleme liikumisharrastuse levikust ja rahvatervisest rääkides paisatud kümnete aastate tagusesse aega.

On enam kui tõenäoline, et majanduslik tagasilöök ja muud piirangud saadavad meid pikemalt, kui hetkel kehtiv eriolukorra tähtaeg. Korraldajatele võivad saatuslikuks saada nii võimalikud avalike ürituste osalejate arvu piirangud peale eriolukorra lõppu kui ka edasilükkuvate ürituste tõttu ebaloomulikult tihenev sündmuste kalender aasta teises pooles.

Hetkeolukorras ei ole võimalik teha tagasi pea kahe- või enamgi kuulist seisakut piletimüügis, mis eelnevate aastate võrdlusandmetele tuginedes tähendab paljudele korraldajatele tuhandete osalejate kaotust.

Teeme Eesti Vabariigi Valitsusele, Kultuuriministeeriumile ja kriisikomisjonile ettepaneku võimaluse korral kaaluda professionaalse spordiürituste sektori säilimise tagamiseks järgmiste leevendusmeetmete rakendamist:

1. 2020. aasta spordisündmustele mõeldud avaliku sektori toetuste
sajaprotsendiline väljamaksmine ja eraldatud toetuste mitte tagasi küsimine,
ka juhul, kui sündmused peaks eriolukorrast tulenevalt 2020. aastal ära
jääma.

2. Toetuste säilitamine sündmuse toimumisaja muutmise korral sama aasta
sees ja bürokraatia vähendamine sündmuste kuupäevade muutmisel.

3. Aidata hüvitada töötajate palgakulu töökohtade säilitamise tagamiseks
spordiürituste korraldamisega seotud sektoris.

4. Tulenevalt tarbija õigustest tagastatavate rahvaspordiürituste osalustasude
väljamaksete kompenseerimine korraldajatele.

5. Reklaami- ning sponsorlepingute tühistamise korral tekkiva kahju (osaline)
kompenseerimine korraldajatele.

6. Spordisündmuste ettevalmistamiseks juba tehtud turundustegevuste,
soetuste ja tellimuste kompenseerimine, olukorras, kus kriisi ja eriolukorra
tõttu tuleb ürituste toimumiseks teha täiendavaid kulutusi või ei ole
korraldamine osutunud võimalikuks.

Omalt poolt oleme valmis igakülgset abi pakkuma tekkinud raskes olukorras tegutsevatele ametitele ja inimestele. Meie korraldatavad spordisündmused kaasavad kümneid tuhandeid Eestimaa inimesi. Vajaduse korral saame inimesi operatiivselt teavitada või neile kriisiolukorras tegutsemiseks Teiepoolseid olulisi juhtnööre jagada.

Soovime kõigile tervist ja vastupidamist. Koos saame raskustest võitu!

Lugupidamisega

Mati Jürisson, Suurjooks ümber Viljandi järve peakorraldaja
Mati Mäetalu, Kuressaare Linnajooksu peakorraldaja
Donatas Narmont, Rapla Selveri suurjooksu peakorraldaja
Marko Torm, Eesti Ööjooksude peakorraldaja, MTÜ Rakvere Maraton esindaja
Vahur Mäe, MTÜ Pärnu Kahe Silla Klubi juhatuse liige
Mati Lilliallik, MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi juhatuse liige
Erich Petrovits, MTÜ Paide-Türi Rahvajooks juhatuse liige
Indrek Kelk, MTÜ Klubi Tartu Maraton juhatuse liige

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee