Sander Raieste.Foto: Martin Ahven
Korvpall
20. märts 2020, 17:00

Meenutus pöörasest mängust: „Poleks oodanud, et midagi sellist kunagi juhtuda võib.“

Eesti korvpalli 100. sünnipäeva puhul avaldas alaliidu kodulehekülg loo Sander Raiestest, kes meenutas muuhulgas võidumängu Serbia üle, kus ta jooksis väljakule koos oma iidolitega.

Sel aastal saja aastaseks saav Eesti korvpall on näinud arvukalt erinevaid mängijaid, kes omas ajastus tõusnud staari staatusesse. 20-aastasel ja 204 cm pikkusel ääremängijal Sander Raiestel on paljude ekspertide hinnangul kõik vajalik olemas, et ise ühel hetkel karjääris tähena Eesti korvpallitaevas särada. Kuidas noor mees, kes elanud sisuliselt kogu elu ajastul, kus aastanumbrid algavad numbriga 20, vaatab tagasi Eesti korvpalli minevikule ja millisena näeb ta meie lemmikala tulevikku ja enda generatsiooni võimalusi seda suunata? 

„Minu korvpallilugu sai alguse esimeses klassis, kui trennidega alustasin. Tihedamalt hakkasin seda mängu jälgima hilisemas vanuses. Alguses trennis käimisele lisaks väga ei süvenenud. Aga umbes 10-11-aastasena mäletan oma esimesi suuri mänge. Käisime isaga Saku Suurhallis Kalev/Cramot vaatamas ja ka Tallinna Kalevi tegemisi sai toonases Kalevi spordihallis piilutud,“ meenutab Raieste oma esimesi suuremaid kokkupuuteid Eesti korvpalliga.

2018. aasta juunis 19-aastasena sõprusmängus Soome vastu koondisedebüüdi teinud Raieste mäletab nooruspõlvest, et poisikesena avaldasid muljet Kristjan Kanguri ja Gert Kullamäe esitused. Aga kõige rohkem hoidis ta pöialt pikaaegsele Kalev/Cramo ja Eesti koondise kaitsespetsialistist snaiprile Gregor Arbetile. „Arbet meeldis mulle jubedalt seepärast, et mul oli tol ajal sarnaselt temale särginumbriks 13. Ta oli vist ainuke number 13 Eestis, keda ma teadsin,“ toob Raieste välja suure sümpaatia põhjuse. 

Ei läinud palju aastaid mööda, kui Raieste sai oma lapsepõlve-eeskujude Arbeti ja Kanguriga koos Eesti rahvusmeeskonnas pallida. Ja mitte ainult... ühiselt kukutati kahe eelmainitu ja Janar Taltsi lahkumismängus 2019. aasta veebruaris hirmkõva Serbia meeskond. „See oli suhteliselt sürreaalne kogemus. Mõtlesin siis ise ka, kuidas kunagi kümmekond aastat tagasi vaatasin samu mängijaid väikese poisina tribüünilt. Olen tõepoolest õnnelik, et mul oli see võimalus nendega kasvõi korra koos koondises mängida. See oli tõesti uskumatu. Poleks oodanud, et midagi sellist kunagi juhtuda võib,“ meenutab Raieste rahulolevalt.

Nüüdseks ise juba ka NBA skautide huviorbiidile lennanud Raieste sõnul on noortele väga oluline, et lisaks televiisorist ja internetist vaatamisele, on korralikud eeskujud võtta ka kodukamaralt. Et saaks heal tasemel mängumehi igapäevaselt oma silmaga vaatamas käia. „Tribüünil istudes on tunda tõeline atmosfäär ja näeb kõike oma silmaga. Tajub, kuidas professionaalid enne lahtihüpet valmistuvad ja kuidas nad platsil oma asju teevad. Kodus peab olema mängijaid, keda tahetakse vaatama tulla,“ on tippu rühkiv noormees veendunud.

Pikka ja põnevat usutlust Sander Raiestega saab lugeda korvpalliliidu koduleheküljelt!