Tänaku abimehe uurimustöö paljastab: Eesti ilm võib koroona levikut soodustada

Tõnisson valis välja seitse linna (Wuhan, Daegu, Milano, Madrid, Brüssel, New York, Istanbul) ning jälgis sealseid koroonapuhanguid ning üritas leida seoseid ilmastikuoludes.

Kuna statistika näitab, et sümptomid avalduvad keskmiselt juba viie päeva jooksul, võttis Tõnisson kõigepealt eelneva 7 päeva ilmaparameetridm, kust jälgis, milline oli ööpäeva valdav temperatuuride vahemik, milline päevane õhuniiskus, milline oli õhurõhk ja kuidas olid lood sademetega. Tõnisson nägi oma üllatuseks, et puhangule eelnenud ilm oli tõesti väga sarnane. Temperatuur oli üldjuhul -5…+12 kraadi, suure osa ajast valitses kõrgrõhkkond, õhuniiskus keskpäeval langes päris madalale, sagedasti oli ilus ja päikseline ilm ja tihti oli suhteliselt vaikne tuul.

Kui Tõnisson hakkas vaatama nö kasvufaasi, siis oli näha, et sarnane ilm jätkus enamasti kogu kasvufaasi ajal, ehk siis temperatuur oli pisut kõrgem, jäädes enamasti vahemikku +2…+15 kraadi. Tõnisson võrdles Eesti tulevate päevade ilmastikuolusid ning jõudis pigem häiriva järelduseni.

„Näeme, et jääme just nn soodsasse temperatuuri vahemikku, sademeid järgneva kümne päeva jooksul on minimaalselt ja ainsaks häirivaks asjaoluks viiruse levikul on hetkel tugev tuul, mis aga juba homsest ehk siis neljapäevast hakkab järele andma,“ kirjutab Tõnisson, ent rõhutab, et uurimustöö ei pruugi olla sajaprotsendiline tõde. „Loomulikult ei ole tegu põhjaliku teadusuuringuga ning ilmastiku mõju viiruse levikule on kindlasti palju mitmetahulisem, aga siiski tunduvad mitmed seosed olema üsna selged ja loogilised. Juba vanarahvas ütles, et kevadilm on salakaval.“