Oliver Lomp | Profisporti ei tehta enam. Aga mis siis?

2020. aasta pidi spordisõbrale kujunema tõeliseks maiuspalaks, ent maailmas lokkava koroonaviiruse tõttu on profispordiaasta surnud. Fännidele tähendab see eelkõige mustmiljoneid alles jäävaid närvirakke ja võimalust olla lähedaste jaoks parim versioon iseendast.

Kadunud on hommikud, mil teed argipäeval silmad avanuna ühe esimese asjana lahti telefoni, et vaadata, mis öösel NBAs või NHLis toimus. Tööpäeval – mis siis, et kodukontoris – ei raiska sa enam iga poole tunni tagant aega online-uudiste seas rullimisele, et otsida Cristiano Ronaldo sõbratari tissivälgatuse ja Ott Tänaku konkurendi vahvast (loe: tegelikult mitte vahvast, vaid täiesti suvalisest) Instagrami-pildist tehtud uudiste vahelt mõnd asjalikku nuppu. 

Teisipäeva- ja kolmapäevaõhtuti ei seisa sa enam raske valiku eest, millist jalgpalli Meistrite liiga kohtumist vaadata. Nädalavahetusel kallimaga aega veetes ei saa enam küsimusele: „Mis sa seal telefonis teed?”, vastata, et vaatad seise. Need ajad, mis olid justkui eile, on praegu teadmata ajaks läbi.