MEENUTUS: 1984. aasta Los Angelese olümpiamängude korraldustoimkond eesotsas ROKi presidendi Juan Antonio Samaranchiga (keskel) peastaadionit kontrollimas.Foto: AP/Scanpix
2. aprill 2020, 08:17
Suure tõenäosusega jäi eestlastel NSV Liidu poliitika tõttu saamata kaks medalit
RETRO | 1984. aasta Los Angelese olümpia boikott mõjus Eesti tippkergejõustiklastele kabelimatsuna
Tundub, et Tokyo mängude edasilükkamine pole Eesti spordile eriti valus otsus. Meie suurim medalilootus Magnus Kirt saab õlavigastusest taastumiseks ajapikendust ja veteraniikka jõudnud atleedid on kinnitanud valmisolekut jätkata karjääri järgmise suveni. Palju karmima tagasilöögi andis eestlastele 1984. aasta Los Angelese olümpia boikott.
36 suve tagused sündmused puudutasid eelkõige odaviskajat Heino Puustet, vasaraheitjat Jüri Tamme ja kolmikhüppajat Jaak Uudmäed. Toona oli eestlastel võimalik neliaastaku suurimale võistlusele jõuda üksnes NSV Liidu koondise kaudu. Paraku kogesid nad eelmise olümpiaboikoti järellööke. 1980. aasta Moskva mängudest jäi eemale 16 juhtivat lääneriiki, kes protesteerisid nii Afganistani tunginud NSV Liidu tegevuse vastu. 1984. aastal otsustas idablokk kätte maksta, boikoteerides Los Angelese olümpiat. Ametlik eemalejäämise põhjus oli naeruväärne – kartus sportlaste julgeoleku pärast.
Edasi lugemiseks:
Tellimus olemas? Logi sisse
Kommentaarid (0)