Kergejõustik

Suure tõenäosusega jäi eestlastel NSV Liidu poliitika tõttu saamata kaks medalit

RETRO | 1984. aasta Los Angelese olümpia boikott mõjus Eesti tippkergejõustiklastele kabelimatsuna 

Deivil Tserp, 2. aprill 2020 08:17
MEENUTUS: 1984. aasta Los Angelese olümpiamängude korraldustoimkond eesotsas ROKi presidendi Juan Antonio Samaranchiga (keskel) peastaadionit kontrollimas.Foto: AP/Scanpix
Tundub, et Tokyo mängude edasilükkamine pole Eesti spordile eriti valus otsus. Meie suurim medalilootus Magnus Kirt saab õlavigastusest taastumiseks ajapikendust ja veteraniikka jõudnud atleedid on kinnitanud valmisolekut jätkata karjääri järgmise suveni. Palju karmima tagasilöögi andis eestlastele 1984. aasta Los Angelese olümpia boikott.

36 suve tagused sündmused puudutasid eelkõige odaviskajat Heino Puustet, vasaraheitjat Jüri Tamme ja kolmikhüppajat Jaak Uudmäed. Toona oli eestlastel võimalik neliaastaku suurimale võistlusele jõuda üksnes NSV Liidu koondise kaudu. Paraku kogesid nad eelmise olümpiaboikoti järellööke. 1980. aasta Moskva mängudest jäi eemale 16 juhtivat lääneriiki, kes protesteerisid nii Afganistani tunginud NSV Liidu tegevuse vastu. 1984. aastal otsustas idablokk kätte maksta, boikoteerides Los Angelese olümpiat. Ametlik eemalejäämise põhjus oli naeruväärne – kartus sportlaste julgeoleku pärast.

Edasi lugemiseks:

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee