Eigo Kaljurand | Virtuaalne vormel 1 etapp ehk Kuidas ma lõpetasin muretsemise ja õppisin armastama e-sporti

Pühapäeval toimunud virtuaalne vormel 1 etapp tuletas Õhtulehte ajakirjanikule meelde, et profisport on äge.

Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama sellest, et minu varasemad kokkupuuted arvutimängude ja e-spordiga on olematud. Lapsepõlve veetsin ma “telekamänguga” Tanki, Super Mariot ja Techmo NBAd pekstes. Siis tulid mõneks aastaks valikusse arvutimängude FIFA, NBA, F1 jne erinevad variatsioonid, kuid viimasel kümnel aastal on mu kokkupuuted nendega nullilähedased.

Mul pole iial olnud kodus konsooli ja ainsaks mänguks, mis vahest näppu satub, on jalgpalli strateegiamäng Football Manager. Veel hõredamad on kokkupuuted e-spordiga. Kahel korral olen Mängude Ööl kommenteerinud FIFA jalgpalliturniiri, kus võtsid mõõtu 64 noormeest. Aga kuna enamik valis endale tiimiks Barcelona, siis pidi läbi õhtu vaatama Barcelona-Barcelona matše, mis oli natuke puine.