14. jaanuaril 2018 Haanjas peetud Eesti meistrivõistluste suusavahetusega sõidu esikolmik poodiumil. Tänaseks on selge, et kuldmedal kuulub Alvar Johannes Alevile (paremal), sest võitnud Andreas Veerpalu (keskel) ja teisena lõpetanud Algo Kärp tarvitasid juba sel ajal dopingut.Foto: Aldo Luud
Doping
9. aprill 2020, 11:23

Veerpalu kaotab dopingu tõttu kolm Eesti meistritiitlit, Tammjärv ühe. Tagantjärele võitjad ei oska uudisest rõõmu tunda (2)

Eelmisel aastal veredopingu tarvitamisega vahele jäänud Eesti suusatajate Andreas Veerpalu, Karel Tammjärve ja Algo Kärbi tulemuste tühistamine mõjutab oluliselt nelja Eesti meistrivõistluste distantsi tulemusi.

Rahvusvaheline suusaliit (FIS) saatis eile Õhtulehele Seefeldi dopinguskandaaliga seotud otsuste lühikokkuvõtted, kus oli muuhulgas kirjas, et nimetatud trio tulemused tühistatakse alates 2017. aasta 22. veebruarist.

Maailmatasemel ei tähenda see uudis suurt midagi, sest ühtki medalit mehed ei võitnud, kuid kodusel tasandil läheb ümberjagamisele ports autasusid. Veerpalu kaotab kolm kulda ja hõbeda, Tammjärv ühe kulla ja Kärp ühe hõbeda (vt tulemusi allpool).

See tähendab, et tagantjärele kerkivad kahekordseteks Eesti meistriteks Alvar Johannes Alev (26) ja Martin Himma (20). Mõlemale olid need esimesed kodused meistritiitlid, kuid Himma võitis möödunud talvel endale 10 km vabatehnikas ka kolmanda kulla.

Nii Alev kui ka Himma tunnistasid, et tagantjärele see uudis pigem rahulolu ei paku ning auga välja teenitud kuldmedalite füüsiliselt kätte saamine pole väga oluline.

"Sel hetkel olid ka see kolmas ja teine koht minu jaoks ülihead tulemused," ütles Himma. "Kui suusavahetuses pronksi sain, suutsin nendega (Tammjärve ja Veerpaluga – M. T.) väga kaua koos sõita. See oli hetk, kus vaatasin, et okei, jaksan sõita küll. See oli tol momendil tähtsaim.

Kui saan kuldmedalid kätte, on tore. Kui ei saa, pole ka hullu. Seda oleks tore vaadata, kui kuskil statistikas oleks kirjas, et olen pronksi ja hõbeda asemele nii mitmekordne Eesti meister."

Eriti valusad on Alevi kaotused 2018. aasta jaanuari keskel Haanjas, sest Veerpalu lunastas endale nende kahel järjestikul päeval võidetud kuldmedalitega pääsme olümpiamängudele. Nagu selgub, väärinuks Pyeongchangis võistlemist hoopis Alev, kes pidi esiti leppima hõbeda ja pronksi ning halva tujuga.

Suusaliidu peasekretär Tõnu Seil tunnistas, et alaliit pole veel jõudnud teemaga tegeleda, kuid sõnas, et esmajoones tuleb korda teha statistiline andmebaas. "Kes on õigustatud saama medali, saavad selle kindlasti, aga kas saame vanad tagasi, seda ei tea keegi," lisas ta.

Eesti meistrivõistluste tulemused, millest tuleb nüüd eemaldada dopingupatuste nimed (punases kirjas):
15 km vabatehnikas, 13.01.18.

1. Andreas Veerpalu
2. Alvar Johannes Alev
3. Kristjan Koll
4. Kaarel Kasper Kõrge

15+15 km suusavahetusega, 14.01.18.
1. Veerpalu
2. Algo Kärp
3. Alev
4. Kõrge
5. Karl Erik Rabakukk

15+15 km suusavahetusega, 23.12.18.
1. Karel Tammjärv
2. Veerpalu
3. Martin Himma
4. Mart Kevin Põlluste
5. Kõrge

15 km klassikatehnikas, 03.02.19.
1. Veerpalu
2. Himma
3. Kõrge
4. Christopher Kalev

Eestlaste rahvusvahelisel tasemel saavutatud märkimisväärsed tulemused, mis lähevad dopingu tarvitamise tõttu tühistamisele:

  • Kärp – Pyeongchangi OMi 50 km klassikamaratoni 16. koht.

  • Tammjärv – Pyeongchangi OMi 15 km vabatehnika 22. koht, Davosi MK-etapi (2017 detsember) 15 km vabatehnika 13. koht, Otepää MK (2019 jaanuar) klassikasprindi 16. ja 15 km klassika 18. koht ning Val di Fiemme MK (jaanuar 2018) 15 km ühisstardist klassika 19. koht. Kokku seitse MK-etapi punktikohta.

  • Veerpalul pole MK-sarjast, MMilt ega OMilt ette näidata ühtki kohta 30 parema seas. Näiteks Pyeongchangis jäi tema parimaks 50 km klassika 38. koht ja aasta varem Lahtis MMil 15 km klassika 36. koht. Need on nüüd tühistatud.