Uus Tokyo OMile kvalifitseerumise süsteem tekitas sportlastes pahameelt

Nimelt otsustas World Athletics, et aasta võrra edasi lükkunud OMile ei saa kvalifitseeruda enne selle aasta detsembrit. See tähendab sisuliselt, et kui mõnes maailma paigas peaks saama varem võistelda, pole sel olümpiamängude vaatevinklist mingit tähtsust. Normi ei saa täita ning edetabel on külmutatud. Enne pandeemiat täidetud normid jäävad loomulikult jõusse.

"See otsus nõelab valusalt," märkis 2017. aasta naiste takistusjooksu maailmameister Emma Coburn Twitteris. "See võttis viimasegi lootusekübeme, et aasta 2020 võiks meie karjääris olla produktiivne ja tähendusrikas."

Rio de Janeiro olümpiamängude meeste takistusjooksu hõbemedalist Evan Jager, kel pole Tokyo norm täidetud, lisas: "Olen otsuses üpris pettunud. Isegi, kui COVID-19 kaob mõnes riigis ära ja seal oleks turvaline võistelda, võttis World Athletics ära põhilise motivatsiooni joosta sel aastal kiiresti. Mõistan edetabelite külmutamist, aga normi täitmine võiks olla jätkuvalt võimalik."

Confirmation from @WorldAthletics about the new qualification period for Tokyo 2020 (2021). The qualification period is suspended until 1st December 2020. pic.twitter.com/DlxlMqx8Tp

— TheAthleticsAssociation (@WeAreTheSport) April 7, 2020

Kahekordne kolmikhüppe olümpiavõitja Christian Taylor: "Olen väga pettunud, et asja ei arutatud sportlasi ühendava organisatsiooniga. On samm edasi, et sportlaskomisjonil oli mingi mõju. Samas, usun, et The Athletics Association toonuks lauda laiema perspektiivi."

Aga alajuhtide otsus leidis ka toetust. Näiteks naiste teivashüppe Rio de Janeiro olümpiavõitja Katerina Stefanidi usub, et see oli õige tegu. "See on kindlasti kõige õiglasem otsus ja vähendab teadmatusest tulenevat stressi. Aastal 2019 võisid kõik võistelda, aga aastal 2020 ei tea keegi, kes saab võistelda ja kes mitte. Seega oleks ebaõiglane norme lugeda, kui ainult näiteks viis kuni kümme riiki saavad võistelda."