Laskesuusatamise MK-sari tervitab uut distantsi, tiitlikaitsja Bö pole rahul

Mõistagi ei tekkinud supersprint tühja koha pealt MK-sarja, vaid seda on nüüdseks paar talve katsetatud IBU karikasarjas. Kes pole formaadiga kursis, siis järgnevalt põgus selgitus.

Võistlus on jagatud kaheks osaks: kvalifikatsioon ja finaal. Eelsõit toimib laias laastus nagu tavaline sprindivõistlus (kaks laskmist, kolm suusaringi), aga palju lühemal ringil – 1 km (+/- 200 m).

Kvalifikatsiooni 30 paremat pääsevat ühisstardina toimuvasse finaalsõitu, kus sõidetakse sama lühikesel ringil viis korda (neli laskmist). Erinevalt tavalistest individuaalvõistlustest on supersprindis nii eel- kui ka finaalsõidus sportlastel kasutada igas tiirus üks varupadrun. Trahviringi pikkus on 75 meetrit.

MK-sarja ajaloo esimene supersprint on planeeritud hooaja viimasele etapile Oslos Holmenkollenis. Sarja valitsev tšempion Johannes Thingnes Bö pole otsusega rahul, sest viimane etapp võib olla üldvõidu mõttes ülioluline.

"See on tüüpiline distants, kus võib õnnetult kepi murda," sõnas norralane kodumaa rahvusringhäälingule. "Seda võib juhtuda ka teistes sõitudes, aga supersprindis on ebaõnne tõttu punktide kaotamine tõenäolisem.

Ideaalis soovinuks ma, et supersprint oleks kavas esimesel etapil Soomes ja seal ei jagataks MK-punkte. Minu arust tuleks paar aastat jälgida, kuidas see mõjutab MK-sarja üldist punktitabelit. Ma pole skeptiline, aga küsimusi tuleb küsida, et otsused oleks läbimõeldud," lisas Bö, kes tõstatas teema ka eelmisel hooajal toimunud sportlaste kohtumisel IBU-ga.

Samas tunnistas Bö, et supersprinti on ilmselt televiisorist väga äge vaadata.

MK-hooaeg 2020–21 algab plaanide järgi 28. novembril Soomes Kontiolahtis ja lõppeb 21. märtsil Norras Oslos. Esimese ja viimase etapi vahele jäävad muuhulgas MM Pokljukas ja MK-etapp Pekingis, kus toimuvad 2022. aastal taliolümpiamängud.