Andrus Veepalu toetajad kogunesid 2011. aasta 10. aprillil Tartu Raekoja platsile.Foto: ALDO LUUD
Ohtuleht.ee 21. aprill 2020 19:35
Aasta oli siis 2011. Aprillikuu kümnendal päeval kogunesid sajad eestlased erinevates paikades ning võtsid kätest kinni. Lauldi ja nauditi üheskoos kevade algust. Kõik selleks, et avaldada toetust positiivse dopinguproovi andnud kahekordsele olümpiavõitjale Andrus Veerpalule.

Toonase aprillikuu sündmused tulid paljude jaoks kui välk selgest taevast. Kõik algas sellest, et kuulujutud said läbi Peep Pahvi ja Tuuli Kochi ühise pingutuse lõpuks piisavalt tõestatud, et need Postimehe leheveergudele tuua. Osa rahvast ei suutnud toimuvat uskuda ning valisid Veerpalu poole. Sündis kümneid tuhandeid eestlasi ühendanud liikumine: „Usume Andrus Veerpalu“.

Edasine on juba ajalugu. Ajakirjanikele tehti ähvardusi sangari nime määrimise pärast. Veerpalu ütles pressikonverentsil: „Tahan kinnitada kõigi teie ees, et ma ei ole keelatud aineid tarvitanud nii võistlusväliselt kui võistlustel. Võidud ja head tulemused on saavutatud kõik läbi suure ja visa töö.“

Spordiarbitraažis sai lõpuks Veerpalu meeskond juuriidilse võidu. Otsuses viidati, et dopingproov tõestas kasvuhormooni tarvitamist, kuid medalid jäid Veerpalule alles.

Aastal 2020 on vahepeal treeneriks hakanud Veerpalu tagasi spordikohtus. Mullu Seefeldis toimunud MMil jäid keelatud ainete tarvitamisega vahele tema hoolealune Aleksei Poltoranin ja poeg Andreas. Rahvusvaheline suusaliit määras Veerpalule ajutise spordis tegutsemise keelu, kuid eestlane kaebas selle edasi just tuttavasse paika ehk spordiarbitraaži. Kaks kaebust lükati tagasi, kuid kolmas võeti käsitleda. Esimesed kaks puudutasid ajutist keeldu, kuid kolmanda sisu on teadmata.

Tänasest Õhtulehest saab lugeda Otepää rahva mõtisklusi oma ühe kuulsama elaniku kohta. Selgub, et suurem osa meiega rääkinud inimestest ootaks Veerpalult ausat pöördumist rahva poole. 

„Ta võis olla ka omamoodi ohver, aga nii vana inimene võiks natuke ka oma peaga mõelda!“ ütles Valve. „Tema pojast on muidugi kõige rohkem kahju, et tema ka seda rada läks.“