Kas ravi on saladus?
Kui küsid esmatasandi arstiabis töötavalt kolleegilt, kuidas ravida, siis vastus on tavaliselt sarnane – ravi on sümptomaatiline. Konkreetne soovitus on selline, et kui palavik tõuseb, peab olema käepärast paratsetamool. Aga viirusevastased preparaadid või antibiootikumid? Nende kohta vastust mina saanud ei ole. Oleks hea, kui mõni esmatasandil töötav kolleeg kirjeldaks, missugune on Eestis soovitatud raviskeem. See ei peaks olema saladus.
Praegusel ajal on tõenduspõhist skeemi raske leida. Olen lugenud, et on riike, kes kaks korda kuus muudavad oma raviskeeme, kuna paralleelselt raviprotsessiga teevad keskused uuringuid ja kui on tehtud kindlaks, et see või teine ravi ei tööta, siis informeeritakse kohe eesliinil töötavaid arste. Oleks huvitav teada, kui tihti tehakse Eestis uute andmete saamisel korrektuuri ravitaktikas.
Kui mitte arvestada Saaremaa suurt epidemioloogilist möödalasku, on Eesti riik välja kuulutatud erakorralise situatsiooniga hästi hakkama saanud. Meie meedikute suurepärase töö tulemusena ei ole meil läinud USA ja Itaalia stsenaariumi järgi. Kuid on arvatavasti veel üks kaitseingel, mis kaitseb meid selle salakavala Covid-19 viiruse eest.
11. aprillil ilmus ajalehes The Daily Examiner Andrew Hough' sulest artikkel, kus väidetakse, et nendes riikides, kus on aastakümnete jooksul tehtud tuberkuloosivastast vaktsineerimist ehk BCGd, on koroonaviiruse Covid-19 surmasid tunduvalt vähem. Samal ajal on paljudes teistes riikides alustatud samasuguseid uuringuid ja kaks artiklit on juba valmis publitseerimiseks.
Autorid väidavad, et BCG vaktsiin mõjutab positiivselt inimese immuunsüsteemi, päästes väga paljusid inimesi surmast. Vahe on kolossaalne, sest USAs, Itaalias ja teistes riikides, kus on Covid-19 surmasid väga palju, ei ole aastakümnete jooksul tehtud BCG vaktsineerimist. Õnneks meil Eesti vabariigis on siiamaani seda vaktsineerimist tehtud peaaegu kõikidele. Alles praegu on meil arutusel, et BCG vaktsineerimine tuleks senisel kombel ära jätta ja seda tuleks hakata tegema ainult riskilastele, nii nagu on seda tehtud USAs, Itaalias, Hispaanias jne.
Arvan, et enne, kui ei ole tõenduspõhiselt uuritud BCG positiivset toimet võitluses Covid-19 viirusega, vaktsineerimise graafikut küll muuta ei tohiks. Nüüd, pärast seda koroonaviiruse pandeemiat, võib-olla lõpeb läänemaailma tervishoiusüsteemi mudeli pime kopeerimine.
Kopsuvaktsiin kaitseb?
Tuberkuloosi immunoloogia iseärasused on mind ka varem väga köitnud. Mul oli õnn töötada noore arstina Kasahstanis, kus oli väga kõrge haigestumus tuberkuloosi. Just eelmise sajandi 70. aastatel sattus minu kätte kuulsa arsti doktor Abram Zalmanovi (1875–1965) raamat „Inimkeha salajane tarkus“. Zalmanov oli Lenini ihuarst. Ta emigreerus NSV Liidust 1924. aastal Prantsusmaale ja kirjutas seal oma väga targad raamatud.
Üks mõte, mis mind tol ajal pani mõtlema oli see, et ta tõstis tol ajal üles küsimuse, miks tuberkuloosihaigetel väga harva diagnoositakse onkoloogilisi haigusi. Ta väitis, et tuberkuloosi immunoloogia vajab väga tõsist lahtimõtestamist. Nüüd, sada aastat hiljem hakkab inimkond uuesti lahti mõtestama BCG toimet meie immuunsüsteemile. Miks see kaitsesüst aitab kaasa Covid-19 surmade minimeerimisele – see ongi nüüdisaja teadlastele uus väljakutse, et veel rohkem aru saada meie immuunsüsteemi iseärasustest.
Peale selle lõi Zalmanov väga efektiivse nõndanimetatud kapillaaride teraapia, mida võiks edukalt kasutada ka praegu. Noore arstina sai seda meetodit raskete pneumooniate puhul kasutatud ja tulemused oli väga head. Tekib küsimus, miks praegu ei kasutata neid vanu efektiivseid meetodeid? Vastus on ühene ja väga lihtne. Nüüdisajal, kui hakatakse kirjutama eri riikide ravijuhendeid, luuakse töögrupid ja algab kirjanduse ülevaadete kogumine. Reeglina võetakse kasutusele ainult viimase kümne aasta jooksul ilmunud artiklid. Kõik muu visatakse üle parda.
See on näide sellest, et ka tõenduspõhisuse otsimisel peame ettevaatlikult ja väärikalt suhtuma varemkogutud andmetesse ja kogemustesse. Selline primitiivne ja radikaalne vanemate kolleegide kogemuse eiramine on osaliselt viinud meid selleni, et Covid-19 murrab praegu meie inimeste elusid.
Eks elu näitab, kas BCG vaktsineerimine tõepoolest aitas meil vältida USA ja Itaalia stsenaariumi. Peale selle aitab see faktor võib-olla julgemalt leevendada eriolukorra meetmeid tulevikus.
Väga loodan, et meie armsas Eestis hakkab kõik laabuma ja tuleme tagasi normaalse elu juurde. Et see nii saaks olema, peab edu ja tervist soovima meie tublidele arstidele, õdedele ja kõigile, kes viibivad praegu esirindel. Just neil on praegu kõige raskem.
Kommentaarid