Uisuliidu president pöördumises valitsuse poole: iluuisutamine on jäänud ebavõrdsesse seisu

„Eesti Uisuliidu poolt on varem läbi Eesti Olümpiakomitee taotletud erandkorras paari olümpiale kandideeriva tippsportlase erandkorras treeningutele lubamist. Olen endiselt seisukohal, et iluuisutamine kui tippsport on jäänud teiste olümpiaspordialadega võrreldes ebavõrdsesse seisu ja seda tuleks muuta.

Minu käesolev kiri on lisaks eeltoodule pöördumine iluuisutamise ja jäähalli(de)  osas laiemalt. Pöördun ühtlasi kui Škoda Jäähalli omanik, kus on 18 aasta jooksul kasvanud Eestit maailmale tutvustanud tippsportlased (varasematest tuntuim Elena Glebova, hetkel Eva-Lotta Kiibus),“ seisab pöördumises, mis on suunatud peaminister Jüri Ratasele ja kultuuriminister Tõnis Lukasele. 

„Soovin selgitada otsustajatele, kellest võibolla kõik ei tunne lõpuni iluuisutamise spetsiifikat, et iluuisutamise üksiksõit on täiesti kontaktivaba sport, kus tavaliselt treeningutel tipptasemel on korraga jääl mitte üle 8-10 sportlase, lähenemine teisele sportlasele rohkem kui kaks meetrit on võimatu kuna tooks terade ja kiiruste tõttu kaasa tõsised vigastused. Seega reeglina uisutajad ei lähene omavahel rohkem kui 3-4 meetrit. Lisaks väärib mainimist, et jäähallis on väga madal temperatuur, mis teadaolevalt viirustele ei ole sobilik keskkond. Samuti leian, et jäähall ei ole eeltoodud erisusi arvestades samane või sarnane siseruumide spordisaalidega,“ jätkas ta.

„Jäähalli juhatajana saan kinnitada, et jäähallis on head võimalused ka eriolukorra leevendumise raames piiratud ulatuses treeninguid läbi viia nii, et see on kooskõlas kehtivate eriolukorra nõuetega. Saame tagada üldkasutatavate pindade desinfitseerimise, treeningute korraldamise piiratud arvuga sportlastega jääl, treeneriga hoitakse vajalikku distantsi. Samuti oleme arvestanud, et garderoobe ei kasutata, uiskude jalgapanemiseks saab kasutada pinke jää kõrval. Arvestades ka eespoolmärgitud spordiala eripärasid oleme seisukohal, et selline lähenemine tagaks kõikide tervisele ohutud treeningud ja spordiala jätkusuutlikkuse.

Ka seletuskirjas „Vabariigi valitsuse korralduse Eriolukorra meetmete rakendamine“ on öeldud: „.. Kui õpet või tegevust on võimalik korraldada distantsilt digitaalseid vahendeid kasutades, on see lubatud.“ Antud juhul meie poolt kirjeldatud  tegevus toimuks distantsilt.

Palun arvestada esitatud selgitusi ja palume võimaldada jäähalli osaline avamine piiratud mahus treeninguteks.“