1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Pirita Hambaravi ootab patsiente alates esimesest eluaastast koos vanemate ja vanavanematega.&nbsp;

Hambaravi kogu perele – miks on kasulik käia terve perekonnaga samas hambakliinikus?

Vaikselt hiilib lähemale aasta lõpp – periood mil enamikel meist on käed-jalad tööd täis. Isegi kui jõuluhulluseni on veel veidi aega, siis paljudel on enne aasta vahetumist vaja hulk tööülesandeid lõpule viia. Selle kõige taustal kipub kodusteks toimetamisteks vähem aega jääma. Üks, milles ei tahaks teha järeleandmisi, on aga perele maitsva õhtusöögi valmistamine.

VIDEO | Kuidas valmistada perele kiirelt ja lihtsalt maitsev õhtusöök?

Suurem osa tuntud dieetidest näevad ette näljutamist, kalorite lugemist ja kogu protsess on ebamugav. Samuti ei vähene nende dieetide ajal isu maitsva toidu järele. Lausa vastupidi, see vaid kasvab. <a href="https://bit.ly/3iTOC8l" title="" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Keto dieet</a><a href="https://bit.ly/3mDGvxF"> </a>aga lubab süüa kõike ilma kaloreid arvestamata ja põletada rasva jõusaalis higistamata, tagades salenemise ajal ka suure energiataseme.

Just need on kõige sagedasemad vead, mida tehakse ketodieedile minnes!

Imekauni loodusega Baierimaa on kui puhas sõõm inspiratsiooni oma kirka sinitaeva, kristallselgete järvede, armsate linnakeste, lumiste mäetippude ja võrratu külalislahkusega. Nii nagu meie, eestlased, armastavad ka baierlased hästi süüa. Valmista endale, perele või sõpradele seda maitsvat salatit, mille peeneid maitsenüansse saad rikastada Baierimaa juustudega.

RETSEPT: salat röstitud kõrvitsa ja juustuga, magusaks Baieri juustutaldrik

See ei ole võimalik, et kahel olümpial pronksmedali võitnud ja vasaraheites maailmarekordi püstitanud Jüri Tamm on surnud. Minu silmis oli ta igiliikur, kelle teekond ei pidanudki lõppema. Pärnust tuule tiibadesse saanud maailmakodaniku silmad särasid alati, tal oli palju huvitavaid mõtteid ja ta liikus ikka pikkade sammudega edasi.

Deivil Tserp | Minu silmis oli Jüri Tamm igiliikur, kelle teekond ei pidanudki lõppema

Neil päevil toimub Tartus neljapäevane spordifilmide festival, mille raames näidatakse aegade üht tuntumat pesapalli tõsielusündmustel põhinevat mängufilmi „Moneyball“. Kümme aastat tagasi valminud filmis usaldati peaosa Brad Pittile, kelle kehastada on mees, keda võib pidada viimase veerandsaja oma valdkonna üheks kõige olulisemaks tegijaks. Selle inimese nimi on Billy Beane.

Andres Must | Lugu mehest, kes julges karmi kriitika kiuste muuta sadade miljonite lemmiksporti

Talupojamõistusega eestlase aju läheb rikki, kui näomaski all kõrvuni naeratav jaapanlane selgitab, et kuigi viis inimest lähevad kõik ühte hotelli, tuleb sinna minna viie taksoga. „Üks inimene, üks takso. Ma ei tea miks, sellised on reeglid.“ Sellised on ka muljed Tokyo koroonamängude esimeselt päevalt.

TOKYO PÄEVIK | Maailma kõige olulisem kollane paber, taksodebiilsus ja hädaoht pangaautomaadile liginedes

Tuhanded inimesed rändavad metsas ja põldudel. Kaasas toolid, redelid, lipud, söögid ja joogid. Õhinaga vaadatakse, kuidas autod mööda vihisevad, suurel osal rahvast on käes mobiilid, püütakse neid mälestusi salvestada, et ise varsti uuesti üle vaadata ja sõpradelegi näidata. Kuigi rallisport on minu jaoks kodune ja tuttav, siis looduses rändamise rituaal võõras.

Kaarel Täll | Minu esimene nokamüts

Mulle meeldib ameerika mõtleja Bernard Suitsu ideedest inspiratsiooni saanud sportmängule antud definitsioon, mille järgi on tegemist praktikaga, kus konkreetsele eesmärgile jõudmiseks on kehtestatud seda tegevust raskendavad reeglid. Korvpallis oleks palliga hoopis lihtsam edasi liikuda, kui poleks liikumist raskendavat põrgatamiskohustust; jalgpallis jõuaks pall sagedamini väravavahi selja taha, kui ründaja võiks selle sinna käega visata või poleks väravavahil käega mängimine lubatud. Ja mis veel rääkida malest, kui iga laual olev nupp igal hetkel igasse suunda liikuda võiks. Aga ei tohi – mängureeglid keelavad selle ja kui reeglitest aru sai saada, siis ei saada aru ka peetava mängu piires aset leidvatest toimingutest.

MUST PÄEVIK | Jalgpalli vaatamine kui ressursside raiskamine

Nii mõnigi taanlane oli püha viha täis, et nende jalgpallikoondis pidi pärast Christian Erikseni südame seiskumist veel samal õhtul platsile naasma ja 50 minutit Soome vastu mängima. Kas Euroopa jalgpalliliit UEFA mattus õiglaselt kriitikatulva alla?

Mart Treial | Kas taanlased lajatasid UEFA-le asja eest verbaalseid lõuahaake?

Kuna statistika käib tippspordiga lahutamatult kaasas, võiks öelda, et mõni nädal tagasi Saksamaal lõppenud jalgpallihooaeg jõudis oma ajalukku mineva kulminatsioonini viimase mänguvooru lisaminutitel, kui Müncheni Bayerni ründaja Robert Lewandowski oma hooaja 41. värava lõi ning sellega kõigi aegade edetabelis 49 aastat esikohta hoidnud Gerd Müllerist ühe tabamusega möödus.

MUST PÄEVIK | Raskustest, mis ilmnevad, kui püüda selgust saada Robert Lewandowski headuses

Jalgpalli suurturniiride puhul on eestlasest jalgpallisõbra huvid olnud alati kaitstud. Neis huvides väljendub soov näha oma ala parimaid neile välja pandud auhinna nimel rabelemas. Eesti enda jõudmine suurturniirile on pigem kantud soovmõtlemisest, ohutust unistusest, mis tähendab, et järjekordne eemalejäämine suurturniirist osutab normaalse praktika jätkumisele. Normaalsuses viibimine tähendab aga seda, et väliste ärritajate mõju on viidud miinimumini. Väljumine normaalsusest seevastu aga lõhub väljakujunenud psühholoogiat, ärritab meeli nii positiivselt kui ka negatiivselt ehk teisiti öeldult – mõjutab eluolu rikastavalt. Seega jõuab siin jutuks võetav jalgpalliline eluolurikkus Eestini paratamatult suvaliste pudemetena.

MUST PÄEVIK | Jalgpalli mitmekihilisusest – juhuslikkusel põhinev kaasaelamine vs. sügavalt isiklik tragöödia

Eesti spordis on liiga palju vassimist ja varjamist. Nii, kui teema kisub hapuks, voolavad suud tihti vett täis nagu varakevadine Soomaa.&nbsp;

Mart Treial | Eesti spordis lokkab muret tekitav vassimise ja varjamise kultuur

Hiljuti jõudis avalikkuseni šokeeriv teave jalgpallikogukonnast: esmalt selgus, et Nõmme Kalju treener Getúlio Aurelio&nbsp;Fredo võttis endast mitukümmend aastat nooremalt hoolealuselt, toona 14aastaselt neiult süütuse, ühtlasi oli ta teist noorukest naisjalgpallurit masseerides libistanud käe piiga jalgevahele. Samas sai ametliku kinnituse varem anonüümselt meediasse jõudnud juhtum, et FC Elva tegevjuht ja noortetreener Marek Naaris saatis viis aastat tagasi õrnas teismeeas tütarlastele ebasündsaid pilte. Sündmustest pisut ette rutates tuleb aga kurvalt tõdeda, et see on üksnes jäämäe veepealne osa. Hullemad teod püsivad veel saladuseloori all.

Deivil Tserp | Uhke Eesti spordimaja irvakil ukse vahelt paistavad luukered

Kui terviseameti ja valitsuse otsuses keelata Tallinnas toimuma pidanud Eesti ja Tšehhi MM-valikmäng saab midagi kritiseerida, siis ajastust: teha uudis teatavaks vähem kui nädal enne avavilet pole ilus. Otsus ise on aga ainuõige.

Viljar Voog | Vutivelled, võtke mõistus pähe! Muidugi tuli Eesti-Tšehhi mäng minema kolida

Eesti suusatamise dopinguskandaalis meedia kosmeetilise abiga halba valgusse sattunud suurettevõtja Toomas Annus lõpetas saavutusspordi toetamise. Tema otsus vallandas (kodu)sõja. Õnneks kasutatakse laskemoonana ainult karme sõnu ja mõttekäike, mis tekitavad vastasele üksnes hingehaavu.

Deivil Tserp | Äge (kodu)sõda, milles võitjat ei ole

Tee Eesti saatkonda Tokyos, kus ootas ees intervjuu president Kersti Kaljulaidiga, viis mööda Valentino Rossi ametlikust f-/nännipoest. Otsustasin mitte sisse astuda. Jaapani elu on niigi mõttetult kallis, vaevalt sealt midagi mõistlikku leiab. Kui õhtul tuli teade, et motolegend lõpetab tänavuse hooajaga karjääri, kahetsesin möödakõndimist.

TOKYO PÄEVIK | Millal peaks vanameister lõpetama?

Esmaspäeva õhtu Kadriorus oli kohutav aeg, millal jooksma minna. Kõnniteed olid ligased nagu marineeritud seened ning sadas uduvihma. Ütlemata eemaletõukav kombinatsioon, aga keeruline oli end välja vabandada, sest olin just näinud, kuidas käte ja jalgadeta vehkleja tuleb olümpiavõitjaks. Häda siis minul natuke sörkida?

Mart Treial | Parasportlased on superkangelased

Millal on kokkusattumused liiga kahtlased, et olla lihtsalt kokkusattumused?! Puhka jalga, QAnon, Õhtulehe konspiratiivtoimkond näitab veenvalt, kuidas viivad niidid Kaja Kallase peaministriks saamise juurest Ott Tänaku katkestamiseni Monte Carlo rallil!

VANDENÕU! KÕIK ON SEOTUD: kuidas Kaja Kallase valitsus sundis Ott Tänaku katkestama!

Eesti poliitikas etenduv tragikomöödia sugemetega lavastus edastab teistele valdkondadele halva sõnumi – eesmärkide ja isiklike hüvede saavutamiseks on kõik võtted ühtemoodi head.

Deivil Tserp | Alaver peatreeneriks, Veerpalu abiliseks?!

Hiljaaegu kuulutas ühe konkureeriva väljaande kogenud kolleeg, et Eesti suusatamine on lõplikult surnud. Intrigeeriv, eks ole. Käisin nädalavahetusel Otepääl, otsisin lume alt ja lume pealt, aga laibast polnud jälgegi. Krematooriumisse lohistatud? Tunnistan, ei uurinud. Aga raske uskuda, sest kes need siis liuglesid seal Tehvandil laupäeval-pühapäeval? Mõnega tegin juttugi, kõnelesid eesti keelt küll. Täitsa soravalt ja selgelt.

Mart Treial | Käisin Otepääl, aga Eesti suusatamise laipa ei leidnud

Uute, nii-öelda poppide ja noortepäraste spordialade aina suurem pealetung olümpiamängude, mis on oma olemuselt ilmselt üks antiiksemaid üritusi maamunal, kavva ajab teatud seltskonnal spordisõpradel vere nii keema, et nad ei läbiks Tokyos ühtki temperatuurikontrolli. On see siis probleem või mitte?

Mart Treial | Tänavaspordi pealetung – olümpiamängude hukk või hädavajalik päästerõngas?

Kui üritada loogiliselt hinnata, siis 100 meetri jooks ei ole eriti äge spordiala. Palju kära, siis käputäis sekundit möllu ja ongi kõik. Aga kui maailma kiireimad sprinterid pakkudele langevad, kaob loogika kus see ja teine ning aeg justkui peatub.

TOKYO PÄEVIK | Igavesti kestvad 11 sekundit

Kirjutamise hetkel on Eesti olümpiamängude medalitabelis 28. kohal. Läti on kohe meie selja taga, Soome kaugel maas ja Leedu alles ootab piletit rongile. Naabrid teavad väga hästi, et Eestil on läinud paremini kui neil – ja tõenäoliselt jääbki sinimustvalge neist ka pooleteise nädala pärast olümpiatule kustudes neist ettepoole.

TOKYO PÄEVIK | Naabrid on Eesti peale natukene kadedad

Näha oma silmaga, kuidas Eesti sportlased tulevad olümpiavõitjaks… See on midagi erakordselt liigutavat! See on hetk, mil hing jääb kinni ja silm läheb vastuvaidlematult märjaks nagu koroonapulgaga ninna saades. Oli õnn, au ja privileeg viibida teisipäeval Makuhari vehklemishallis ja nautida, kuidas nelja tubli Eesti naise elu muutus igaveseks.

TOKYO PÄEVIK | Hetk, mil hing jääb kinni ja silm läheb vastuvaidlematult märjaks

Väidetavalt ütlevad vanemad oma lastele, et neil ei ole nende seas lemmikut, aga tegelikult on küll. Seda ma ei oska kommenteerida – lapsi on mul vaid üks. Küll aga kehtib täpselt sama reegel ajakirjanike kajastatud olümpiamedalite kohta. Muidugi on neljapaadi Rio pronks sama tähtis kui Katrina Lehise edu Tokyos. Aga viimane on võrreldamatult armsam.

TOKYO PÄEVIK | Praegune olümpiapronks on Rio omast kallim

Plinn! hüüatas virtuaalne kirjakast neljapäeva õhtul, kui saabus halb uudis: „Lugupeetud Mart Treial, teatame kahetsusega, et teie taotlus lükati tagasi.” See pani vanduma. Mis mõttes ma ei pääsegi neljapaadi eelsõitu vaatama!?

TOKYO PÄEVIK | Kaadri taga lokkab süsteemne süsteemitus, mis ajab ajakirjanikud vanduma

Tokyo olümpiamängud on Eesti vaatevinklist kohutavalt kreenis: selle alguses on eestlased ajakavas koos kui silgud pütis, lõpus heitlevad päevas vaid üksikud kergejõustiklased. Igatahes tähendas see neljapäeval nii sportlastele kui ajakirjanikule korralikku konveiertööd.

Spordiblogi

Deivil Tserp | Minu silmis oli Jüri Tamm igiliikur, kelle teekond ei pidanudki lõppema

Andres Must | Lugu mehest, kes julges karmi kriitika kiuste muuta sadade miljonite lemmiksporti

TOKYO PÄEVIK | Millal peaks vanameister lõpetama?

Mart Treial | Tänavaspordi pealetung – olümpiamängude hukk või hädavajalik päästerõngas?

TOKYO PÄEVIK | Igavesti kestvad 11 sekundit

TOKYO PÄEVIK | Naabrid on Eesti peale natukene kadedad (2)

TOKYO PÄEVIK | Hetk, mil hing jääb kinni ja silm läheb vastuvaidlematult märjaks

TOKYO PÄEVIK | Praegune olümpiapronks on Rio omast kallim

TOKYO PÄEVIK | Kaadri taga lokkab süsteemne süsteemitus, mis ajab ajakirjanikud vanduma

TOKYO PÄEVIK | Hullumeelne graafik ja Eesti meedia elektrikrahh

TOKYO PÄEVIK | Maailma kõige olulisem kollane paber, taksodebiilsus ja hädaoht pangaautomaadile liginedes

Kaarel Täll | Minu esimene nokamüts

MUST PÄEVIK | Jalgpalli vaatamine kui ressursside raiskamine

Mart Treial | Kas taanlased lajatasid UEFA-le asja eest verbaalseid lõuahaake? (1)

MUST PÄEVIK | Raskustest, mis ilmnevad, kui püüda selgust saada Robert Lewandowski headuses

MUST PÄEVIK | Jalgpalli mitmekihilisusest – juhuslikkusel põhinev kaasaelamine vs. sügavalt isiklik tragöödia

PÕNEVAT JA KASULIKKU

Mart Treial | Eesti spordis lokkab muret tekitav vassimise ja varjamise kultuur (1)

Deivil Tserp | Uhke Eesti spordimaja irvakil ukse vahelt paistavad luukered (3)

Viljar Voog | Vutivelled, võtke mõistus pähe! Muidugi tuli Eesti-Tšehhi mäng minema kolida (1)

Deivil Tserp | Äge (kodu)sõda, milles võitjat ei ole (6)

Mart Treial | Parasportlased on superkangelased

VANDENÕU! KÕIK ON SEOTUD: kuidas Kaja Kallase valitsus sundis Ott Tänaku katkestama! (1)

Deivil Tserp | Alaver peatreeneriks, Veerpalu abiliseks?! (5)

Mart Treial | Käisin Otepääl, aga Eesti suusatamise laipa ei leidnud (3)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded

Digilehed