Värnik väitis, et püüdis tegutseda võimalikult rahulikult ja ökonoomselt. «Piltlikult öeldes võtsin hommikul piruka suhu, jooksin kaks ringi ja tegin paar soojenduskatset. 81meetrise kvalifikatsiooninormi pärast polnud mõtet rohkem pingutada,» rääkis tänavu kuus meetrit rohkem visanud mees. «See ei tähenda üleolevat suhtumist, tahtsin ennast finaali jaoks säästa.»
Paraku ei läinud kõik sugugi nii libedalt. Värniku esimene katse maandus napilt enne 75 meetri joont, teisel lendas oda küll edasipääsu tagava 79 meetri kanti, ent kandus umbes neli meetrit sektorist välja.
Valmistas rivaal Pitkämäkile pettumuse
«Visketehnika lagunes täiesti. Pool keha liikus ühes, viskekäsi teises suunas. Nii läks kaks katset kohe luhta,» kirjeldas Värnik ja muigas: «Tero Pitkämäki pikutas samas, vaatas ja rõõmustas, et Värnik jääb lõppvõistluselt välja.»
Kaks aastat tagasi võitis Värnik Pariisi MMil hõbeda. Toona piisas lõppvõistlusele pääsemiseks ühest katsest. Sama vähe kulutas ta energiat Ateena olümpial. Eile sattus ta uude olukorda, ent kinnitas hiljem, et ei pabistanud otsustava katse eel.
«Närvitsedes oleksin kindlasti kõrbenud,» nentis kolmandal katsel oda edasipääsunormi tähistavale joonele saatnud mees. «Kokkuvõttes pole ju vahet, kuidas lõppvõistlusele pääseda. Arvan, et sain sellest kogemusest hulga enesekindlust.»
Eelvõistluse tase jäi tagasihoidlikuks, normi suutsid ületada ainult kolm meest – venelane Sergei Makarov viskas 85.08, Pitkämäki 82.21 ning norralasest olümpiavõitja Andreas Thorkildsen 81.45.
Tuntumatest on edasipääsejate hulgas veel venelane Aleksandr Ivanov, soomlane Aki Parviainen ja lätlane Eriks Rags.
Värniku arvates tuleb tänasel lõppvõistlusel arvestada nelja mehega – kolm eile normi täitnut ning Värnik ise. «Medalid võidakse jagada sentimeetriste vahedega,» ennustas ta.
«Paistab, et võin finaalis võistelda küll.»
Eelvõistluste nigelat taset võib seletada staadionil keerutanud tuulega. Värniku sõnul olud teda ei häirinud. «Oli rohkem võitlus iseendaga. Kuigi tuulevaikuses oleks mu teine katse lennanud kaugele üle normi,» arvas ta.
Värniku MM-i eelset ettevalmistust on seganud korduvalt kõrgenenud vererõhk. Enne Eesti meistrivõistlusi viibis ta koguni paar päeva haiglas uuringutel, ent midagi väga tõsist ei leitud. Paraku tabas MM-hõbedat haigushoog ka paar päeva enne Helsingisse saabumist.
Ajakirjanike küsimusele, kuidas ta ennast praegu tunneb, vastas Värnik naljatamisega: «Oot – mõõdan pulssi. Praegu on OK! Kas näost olen liiga punane? Ei ole! Paistab, et võin homme finaalis võistelda küll.»
Tõsinedes möönis ta, et jukerdav tervis on tekitanud parajal hulgal närvipinget. «Aga see on minu isiklik probleem ning vaevalt eriti kedagi huvitab,» lausus odamees.
Värnik ei karda tuult ega vihma
Vaatamata kõigele hindas Värnik oma praegust seisundit heaks. «Võrreldes viimaste võistlustega tunnen ennast kergema ja teravamana,» kirjeldas viimaste nädalatega kehakaalust neli kilo kaotanud atleet.
Tänase õhtu kohta levis erinevaid ilmaennustusi. Oodata võib tuult ja äikesevihma. Värnik kinnitas, et on kõigeks valmis.
«Vihmas viskamist harjutasin Eesti meistrivõistlustel, nüüd sai siin tuule ka ära proovida,» märkis ta.
Andrus Värnik: hotelli jõudes olid trussikud märjad
Esmaspäeval kell 12 laevaga Helsingisse jõudnud Andrus Värnik pääses hotelli alles seitse tundi hiljem. Oma nõudis akrediteerimine, ent hulk aega võttis ka elupaiga otsimine. «Saime kõvasti vihma kaela. Kui lõpuks kotid tuppa maha panin, olid trussikud ka märjad,» sõnas ta.
Sportlaskülas elamisest Värnik loobus. «Soovin olla koos nende lähedastega, kes tulid mind siia toetama. Sportlaskülast väljas on rahulikum ka,» põhjendas ta ning lisas, et võistluseelsel ööl oli uni pisut rahutu.
«Enne kella nelja-viit ärkasin paar korda, aga pärast magasin suhteliselt hästi.»
Sergei Makarov nautis hommikust võistlust
Eelvõistluse pikima viske 85.08 teinud venelane Sergei Makarov tunnistas, et hommikune võistlus pakkus naudingut. «Hoovõturada oli väga hea ja tribüünid rahvast täis. Soomes on mõnus võistelda, siin on odavise rahvussport,» rääkis ta. «Staadionil keerutas küll tuul, ent minu katset see ei seganud. Kuldmedali võitmiseks peab homme viskama 88 meetrit.»
Kõrgetest plaanidest rääkis ka norralasest olümpiavõitja Andreas Thorkildsen. «Finaalis tahan visata kaugemale Norra rekordist 87.66,» kuulutas ta.
Kommentaarid