VÄRNIK! (35)

Värnikule tõi kulla neljandal katsel visatud 87.17, järgnesid olümpiavõitja Andreas Thorkildsen 86.18ga ja nüüd juba eksmaailmameister Sergei Makarov 83.54ga.

«Neljandal katsel sain väga hea hoo sisse, aga ei uskunud, et oda lendab nii kaugele. Arvasin, et jõuan kuhugi medalikolmiku keskele,» kirjeldas Värnik kulla toonud viset.

Pärast tulemuse nägemist Värnik röögatas rõõmust ja hüppas jalgupidi toolidele. Hüva hoogu jätkus ka viiendaks katseks, kui piik kandus üle 85 meetri joone.

Õige viskenõks leiti lõppvõistluse eelõhtul

Tund aega pärast odaviskevõistluse lõppu Eesti ajakirjanike ette jõudnud Värnik tunnistas, et ei osanud varem maailmameistri tunnet endale kujutada. «Olen unes küll pjedestaalile astunud, aga päriselt ei osanud seda ette kujutada,» rääkis ta. «Tulin siia koos lähedaste ja tiimiga ega tahtnud kedagi alt vedada.»

Õnnehetkel meenutas Värnik, et viimased kuud enne MMi pole olnud kerged: «Seoses vererõhuga on tekkinud palju jamasid ja ma tahan tänada kõiki neid arste, kes pidid kiirabiautoga mu maja ette sõitma.»

Kui Eesti Raadio küsis Värnikult, mida ta tahab Eesti rahvale öelda, oli värske võitja üsna tagasihoidlik ja tuletas esmalt meelde hoopis Gerd Kanteri hõbedat ja Aleksander Tammerti neljandat kohta. «Arvan, et Eesti koondis täitis siin rahva soovid. Võib-olla mõni ootas rohkemgi medaleid, aga läks ju üsna hästi,» ütles Värnik.

Treener Heino Puuste sõnul leiti õige viskenõks eelmisel õhtul. «ETV-l olid kõik kolm valikvõistluse katset internetis olemas. Vaatasime neid, mõtlesime ja lõpuks saime aru, milles viga,» rääkis ta. «Need on pisikesed detailid, aga odaviske juures väga olulised.»

Pani otsustavaks viskeks kuivad sokid jalga

Omaaegse Soome odaviskekuulsuse Seppo Räty hinnangul tegid vihmasajus õigesti soojendust kolm meest ja kõik need mehed võitsid ka medali.

«Meil oli kõik täpselt paigas. Valmistusime halbadeks oludeks ega jätnud midagi juhuse hooleks. Andrus oli ainus, kel oli kaasas kaks paari jalanõusid. Enne neljandat katset pani ta jalga kuivad sokid ja naelikud,» rääkis Puuste. «Kogu võistluse vältel tegutses Andrus hästi, ei istunud hetkegi paigal, vaid otsis. Sellele kulusid ka teine ja kolmas katse.»

Laussajus alanud võistluses ei suutnud keegi esiti oda kaugele visata. Esimese nendes oludes arvestatava tulemuse saigi kirja Värnik – 79.06-le suutis vastata vaid Makarov 80.77ga.

«Võistluse algus oli kõigile raske. Õnneks sain esimese katsega sellise tulemuse, et olin kaheksa hulka pääsemises kindel,» tunnistas Värnik.

Teise vooru ajaks sadu lakkas, ent Värniku katse ebaõnnestus. Konkurendid hakkasid hoogu leidma. Makarov viskas 83.30 ning Thorkildsen 81.52. Paari sentimeetriga möödus Värnikust ka venelane Aleksandr Ivanov.

Kolmandas voorus lükati Värnik viiendaks – publiku juubelduste saatel kindlustas 79.64ga finaalikoha Pitkämäki. Juhtima asus Thorkildsen 83.41ga.

Pettunud publik tervitas Värniku võitu jahedalt

Neljandas voorus järgneski Värniku pauk – 87.17. Parandasid ka kõik rivaalid, ent Värnikule lähedale ei jõudnud. Vaid Thorkildseni 85.71 tekitas ärevust.

«Nägin, et Thorkildsen oli ainus, kel jätkus veel püssirohtu. Makarov tegi hea viske, aga näis tühjana,» ütles Puuste hiljem.

Viiendas parandas Thorkildsen tulemuse 86.17ni. Norralase näolt paistis lai naer, aga samas ka väike pettumus – puudu jäi! Viimases voorus parandas Makarov tulemus 83.54ni, aga see ei muutnud midagi.

Täistribüünid tulid vaatama Pitkamäki võitu, aga ta jäi sootuks medalita. Paljud soomlased ei tahtnudki seejärel Värniku võidupidu nähagi. Võidu puhul plaksutati üsna leigelt, ehkki võitja oli naaberriigist.

Meeste odaviske lõppvõistlus

Paremusjärjestus

1. Andrus Värnik (Eesti) 87.17

2. Andreas Thorkildsen (Norra) 86.18

3. Sergei Makarov (Venemaa) 83.54

4. Tero Pitkämäki (Soome) 81.27

5. Aleksandr Ivanov (Venemaa) 79.14

6. Eriks Rags (Läti) 78.77

7. Ainars Kovals (Läti) 77.61

8. Mark Frank (Saksamaa) 77.56

9. Aki Parviainen (Soome) 74.86

10. Guillermo Martinez (Kuuba) 72.68

11. Tomas Intas (Leedu) 70.11

12. Scott Russell (Kanada) 68.59

Maailmameister Andrus Värnik

Sündinud: 27. septembril 1977.

Pikkus: 182 cm.

Kaal: 97 kg.

Elukoht: Antsla.

Klubi: Võru KJK Lõunalõvi.

Treener: Heino Puuste.

Isiklik tippmark: 87.83.

Tippsaavutused: MM-kuld 2005, MM-hõbe 2003.

Esikaheksa selgitamine

1. 2. 3.

Pitkämäki 75.44 0 79.64

Frank 75.82 73.19 71.17

Ivanov 77.93 79.14 0

Rags 73.12 78.77 0

Intas 0 0 70.11

Kovals 74.05 0 77.61

Russell 62.33 0 68.59

Värnik 79.06 0 76.47

Parviainen 74.86 70.88 0

Makarov 80.77 83.30 79.95

Martinez 72.68 69.42 0

Thorkildsen 78.36 81.52 83.41

Finaal

4. 5. 6.

Frank 0 77.56 0

Kovals 0 0 0

Rags 0 0 77.61

Värnik 87.17 85.29 0

Ivanov 0 0 77.12

Pitkämäki 81.27 0 0

Makarov 83.48 82.55 83.54

Thorkildsen 85.71 86.18 0

Odaviskevõistluse viimased viis katset

Andrus Värnik: sektorist välja.

Haarab ise peast kinni. Ilmselt pole veel võidus kindel.

Aleksander Ivanov: 77.12.

Värnik jalutab kuulitõukeringi juurde ja võtab joogianumast vett.

Tero Pitkämäki: Oda lendab 75 meetri kanti ja soomlane astub katse üle. Vähemalt medal on meil käes! Värnik jalutab kuulitõukeringi juures edasi-tagasi ja joob vahetpidamata väikeste sõõmudega.

Sergei Makarov: 83.54.

Vähemalt hõbe! Värnik tammub endiselt, viskab joogianuma tühjaks ja tõmbab kätega läbi juuste.

Andreas Thorkildsen: Pisut üle 80 meetri ja astub katse üle.

Karotamm: «Värnik on võitjatüüp!»

Eesti tuntuim kergejõustikumänedžer Aivar Karotamm hoidis tundeid pärast Andrus Värniku kullavõitu vaos. «Andrus on võitjatüüp!» selgitas ta Värniku fenomeni.

«Ta on just selline mees, keda raskused tugevamaks teevad. Andruse vormi tipp oli planeeritud Helsingisse, kuid tervisehäired ja isikliku elu probleemid kindlust ei tekitanud. Arvasin, et Värnik on nelja mehe seas, kes kulla eest võitleb, ent rohkemat mitte,» ütles Karotamm.

Karotamme sõnul oli Värnikule ebaõnnestunult lõppenud Helsingi GP suure tähtsusega, sest ta sai MM-võistluste rajakatet proovida. «Tookord ta asjale pihta ei saanudki, nüüd leidis kvalifikatsioonis võtme, kuidas õigesti visata. Ilmselt juba teisel katsel, mis sektorist välja lendas,» rääkis Karotamm.

Mänedžerina teab Karotamm üsna täpselt, palju nüüd Värniku stardiraha GP-võistlustel suureneb. «Kaks-kolm korda. Ütleme täpsemalt: kaks ja pool korda,» muigas Karotamm.

Makarov uskus Värniku edu

Kaks aastat tagasi Värnikut Pariisi MMil edestanud venelane Sergei Makarov ei pidanud eestlase kullavõitu eriliseks üllatuseks. «Andrus on ju mitu korda visanud üle 87 meetri, tulnud MMil hõbedale. Võis aimata, et ta viskab kaugele,» sõnas Makarov, kes enda esinemises ei pettunud.

Tero Pitkämäkilt nõuti kulda

Odaviskefinaali päevaks, mil kõik piletid Helsingi olümpiastaadionile olid ammu välja müüdud, leidsid mõlemad Soome kõmulehed Iltalehti ja Ilta-Sanomat ühise teema, kuidas kohaliku suurlootus Tero Pitkämäki kallim Niina Kelo poiss-sõbrale kaasa elab.

Kuigi Soomes pajatavad sportlased oma elukaaslastest pisut julgemalt kui Eestis, oli ka Pitkämäki suhet kommenteerides algul tagasihoidlik. Kui jaanipäeva paiku peetud Kuortane võistluse järel sai Tero Niinalt lillekimbu 90 meetri piiri ületamise puhul, sõnas odaviskaja: «Ei taha praegu sellest rääkida, liiga värske asi.»

Nüüd on Soome kergejõustikus suurlootus ja keskpärane seitsmevõistleja Kelo paari pandud ning noored enam suhet ei varja. Tero muretses finaaliks kaks pääset, ühe neist sai Niina. «Olen kindel, et Tero suudab pingeid maandada ja magab hästi. Enda suhtes pole ma sugugi kindel,» ütles 25aastane Kelo Ilta-Sanomatele.

Iltalehti lugu on kui konkurendi pealt maha kirjutatud. Või vastupidi. Igal juhul midagi enamat Kelo põnevast kaasaelamisest ja Pitkämäki rahu ja enesekindluse kiitmisest pole teinegi väljaanne kirja saanud.