Peeter Kümmel: "Ma ei kavatse selle vaagnaga piirduda." (1)

"On, mida suurvõistlustelt auhinnakappi panna. Aga ma ei kavatse selle vaagnaga piirduda," kinnitas Kümmel.

Esmakordselt tiitlivõistluste autasustamistseremoonial käinud Peeter Kümmel tunnistas, et tundis end kohmetununa: "Kuna teised olid norralased ja rootslased, räägiti vaid norra keeles. Ei saanud midagi aru, mida tegema pean. Käitusin teiste järgi."

Päev pärast sprinti vedeleb Kümmel hotellivoodil ja taastub massaažist. Öökapil lebab tõsisem kirjandus, Irwin Shaw’ "Noored lõvid". Ajaloohuviline Kümmel tõdeb, et raamat on huvitav. Teisest maailmasõjast, natsionaal-sotsialismist ja kommunismist.

Teaduslikku kirjandust pole näha. Kaugel on doktoritöö?

"Sama kaugel kui sportimine," muigab Kümmel. "Tegelen, aga lõplikku tulemust veel pole. Teadustööks on raske aega leida. Töö pealkirigi on formuleerimata, teemaks suusasprint."

Küll on teaduslikud artiklid formuleeritud ja räägivad, kui inimkeeli selgitada, sprindi ja jõuvõimete seostest ning sprindist ja laktaadi ümbertöötlemisest.

Kui teaduslikult võtta, siis mis jääb Kümmelil puudu medalist?

"Pisiasjad," räägib Kümmel. "Igas elemendis tuleb õige vähe paremaks saada. Kiirust ei suuda ma enam lisada, küsimus on, kuidas ma 30meetrise maksimumspurdi suudaksin pärast kolmeminutilist suusatamist ära teha."

Eile kolis Kümmel Oslost tunnise autosõidu kaugusele metsamajja, valmistumaks sprinditeateks. "Hotellis on jama, peab sõitma üle poole tunni, kui suusatada tahad. Söömine on nagu stolovaja tüüpi sööklas. Sebimine. Metsas on hea. Rajad kohe puhkemaja kõrval, peremees teeb head süüa. Rahu ja vaikus. Isegi mobiililevi pole."