Egiptuse uued nuhtlused ehk Kuidas eestlasi haneks tõmmati (163)

Kuulsast Egiptuse pimedusest oleme me tänu elektrivalgusele jagu saanud, kuigi öises Aafrika taevas on pimedus eredate tähtede tõttu kuidagi sügavam. 

Putukate näol on Egiptuse nuhtlus tänaseni säilinud. See ei ole ilmselt enam nii õudne. kui see oli Moosese ajal, kuid siiski on putukate probleem seal endiselt olemas. Lennujaamas, teel koju, olid väikeste laste näod sääsehammustustest kirjud. Eestlased kaebasid, et osades hotellides oli sääski tohutult. Meie hotellis tehti pidevat putukate tõrjet ja seetõttu see mure mind ei puudutanud. 

Räägin nüüd ühest uuest Egiptuse nuhtlusest, mida Koguja raamatus kirjas pole. See on nimelt sealsete kaupmeeste nahhaalne turistide tüssamine. Eks igaüks valib ise turunduse- ja müügitaktika, kuid üldiselt on nad tüütud sellid. 

Tahan siinkohal panna kõigi lugejate südamele, kes plaanivad Egiptusesse minna, et see reis tulekski ette võtta eelkõige paketireisina. Esiteks pole see mitte ainult soodsam, vaid te säästate samuti tohutult energiat ja närve. Hakata koha peal otsima iga päev restorani, kus teil nahka üle kõrvade ei tõmmata, on tunduvalt kergem einestada püsivalt hotellis ja mitte tegeleda pideva kauplemisega.

Mina olin nädal aega hotellis, kus ei pidanud kordagi rahakotti välja võtma. Kõht oli täis maitsvat toitu ja kui kelner märkas tühjenevat õlleklaasi, tuli ta viisakalt küsima, kas prouad soovivad veel ühe simarukese midagi rüübata.

Samas jõudes puhkuse lõppedes lennujaama, üritati juba väikese pudelivee eest sisse kasseerida ligi seitse eurot. Sealsamas kõrval, ühes väiksemas kioskis, müüdi vett aga ainult euro eest. Sellist pidevat kauplemist ja tingimist puhkusel mina ei naudi ja seetõttu on paketireis Egiptusesse igati mõistlik valik.

Teine nuhtlus, mida reisikaaslased koju sõites lennukis palusid mul meedias kajastada, on organiseeritud retked õlitehase müügituppa. Kõigepealt korraldatakse tasuta reis linna peal ja seejärel viiakse rahvas õhtu lõppedes loengut kuulama.

Väikese maja ees, mille kohal ripub venekeelne silt, ootavad ligi kolmekümneliikmelist seltskonda eestlasi (kes on kokku kogutud üle Hurghada) reipate nägudega kohalikud müügimehed. Turistid viiakse valgusküllasesse ruumi, kus alustab juttu venelanna, keda tõlgib meie eestlasest reisijuht.

Poisipeaga naine hakkab rääkima kohalikest õlidest. Nendest kõige kuulsam on musta köömne õli, mis aitab tema sõnul absoluutselt kõikide haiguste vastu siin maailmas. Musta köömne õli ravib vähki, noorendab ning teeb kõiki muid imetegusid. Rahvale räägitakse ka seda, et egiptlaste seas on kõige väiksem vähki haigestunute arv tuhannde elaniku kohta just seetõttu, et egiptlased rüüpavad iga päev musta köömne õli. Minu meelest on tegu tavalise musta köömnega, mida Eestis kasutatakse leiva sees ja sellest tehakse kristallkümmeli likööri.

Seejärel räägitakse jojoba õlist, mis silub kortse. Siis jagatakse meestele teelusika kaupa ühte õli, mille nimi mul enam meeles pole. See pidavat paari tunni jooksul panema mehed voodis tegema vägitegusid nagu möirapullid. Üks vanem härrasmees Viljandist ei tahtnud seda võtta, aga venelanna pistab lusika talle ikkagi suhu nagu väikesele lapsele, kellele antakse vägisi kalamaksaõli. Mees pobiseb, et tal on süda haige aga see ei lähe kellegile korda.

Siis räägitakse norskamisest. Seks puhuks on ka olemas õli, mis norskamise koheselt ära võtab. Nüüd antakse kõikidele näppude vahele vatipulgad, mis tuleb mõlemasse ninasõõrmesse ajada. Kolmekümnepealine seltskond täiskasvanud inimesi istub nüüd ligi kaks minutit valged tikud ninas. Päris hea vaatepilt. Keegi teeb ka pilti.

Räägitkase veel alkoholivabadest lõhnastatud õlidest, mis on meestel Chaneli Egoisti ja naistel Christian Dior J´adore lõhnaõlide koopiad. Moslemid ei joo usu tõttu alkoholi ja seetõttu ei kasuta nad giidi sõnul oma kehal alkoholiga lõhnaõlisid.

Kui neljakümneminutiline loeng lõpeb antakse kõikidele inimestele kätte punutud korvikesed, mille taolisega mina tavaliselt seenel käin. Venelanna mainib veel, et just täna, siin ja praegu on kõikidele külalistele kõikide kaupade puhul kolmekümne protsendiline allahindlus. Kõik teised õlid terve Hurghada peal on tema sõnul odavad võltsingud. Õiged õlid on tumedas klaaspurgis ainult selles müügisaalis saadaval.

Eestlased olid vaimustatud ja hakkasid kohe korve täitma. Hinnad olid küll väljas aga oliivikarva müügimehed käskisid neile mitte rõhku panna, kuna kõik on ainult spetsiaalselt meile tohult palju odavam.

Ema tahtis osta väikest pudelit õli, kuna oli soov pagasit mitte ära anda (et lennu lõppedes lennujaamast kiiremini Tartu bussi peale jõuda) ja suuremaid pudeleid käsipagasiga lennukisse kaasa võtta ei saa.

Egiptlane erutus väikest pudelit suures seenekorvis nähes ja hakkas kätega vehkima. Väikese pudeli hind tuli just sel päeval kordades kallim ja see oli tema sõnul puhas rumalus midagi sellist korda saata. Ütlesin, et inimene ei saa käsipagasisse suurt (üle 200 ml suurust) pudelit kaasa võtta.

Egiptlane vaatas mind suurte silmadega ja kehitas õlgu. Siis teatas ta mulle, et seda seadust on hiljaaegu muudetud ja ema saab kaasa võtta lennukisse ka suure pudeli või kasvõi kanistri head köömne õli. Olin tõeliselt üllatunud, kuid selle jutuga siiski kaasa ei läinud.

Kui hakkasime paki rohelise tee, kurkumi maitseaine ja paari väikese õlipudeliga kassasse minema, oli sinna tekkinud juba paarikümnepealine järjekord. Eestlased ostsid absoluutselt kõike kokku ja letil lebas hunnik raha.

Kui meie kord kätte jõudis tuli kohalikul müügimehel kalkulaatorit mitu korda kasutada, sest numbrid läksid pidevalt sassi ja loomulikult suuremaks. Kui olin teda korduvalt noominud, sai ta siiski õige summa kuidagi kokku.

Ta oli üleüldse selline müügimees, kellel oli tõsiseid raskusi raha loovutamisega. Eestis ta kassapidajana kindlasti tööd ei leiaks, sest ta tegutses põhimõtte järgi, kus rahatäht, mis talle näpu vahele satub ongi tema oma ehk mis hundi suus, see hundi kõhus.

Ühesõnaga vahetusraha tagasi andmine oli talle psühholoogiliselt väga raske kui mitte võimatu ettevõtmine. Küll ta üritas mulle paarikümne euro asemel tagasi anda paari dollarilisi jne. Mingi hetk pakkus isegi postkaarte, seepi ja külmkapimagneteid. Siis algas mäng kursi ümber, millega mind üritati taas petta. Selline tunne oli nagu mulle oleks otsaette kirjutatud suurte tähtedega LOLL.

Kui viimaks bussi jõudsime, siis pöördusin kõigi reisikaaslaste poole ja palusin neil üle vaadata hinnad ja kaubad ning vahetusraha, kuna meid üritati petta. Paljud reisikaaslased soovisid kontrollida ostetud kauba eest tsekki, mida nad Nefertiti jumalanna pildiga kaunistatud kilekotist aga enam ei leidnud. Giid tuli bussi ja kinnitas, et ärgu keegi muretsegu- tegu on väga usaldusväärse kauplusega.

Päris kurb oli vaadata töökaid eestlasi, kes olid pool aastat raha kogunud, et puhkusele sõita ja kes oma tagasihoidlikuses ei julgenud isegi vastu vaielda, kui egiptlased neid nagu lambaid pügasid. Praktiliselt iga inimene ostis sealt kaupa umbes 50-100 euro eest.

Kui hiljem oma hotelli apteeki läksin, et osta uut hambaharja, siis märkasin letil neid samu tumedas klaasis õlipudeleid, mis emal juba kotis olid. Küsisin hinda ja selgus, et 30 eurose pudeli sai hotelli apteegist kätte kümne euroga. Väiksemad pudelid maksid veelgi vähem.

Teel tagasi koju, lennukis, rääkisid inimesed mulle, et õlide ost oli üks põhilisi asju, mis neid reisi juures ärritas. “Kui kohalikke egiptlasi ma ei usalda, siis õlitehase poes läksin õnge sellepärast, et eesti giid oli kõrval. Ja kui oma inimene suunab ja soovitab, siis jääd nagu uskuma...”

Jõgeval poemüüjana töötav naine ütles, et ta lõi kogu reisi ajal peas kokku summasid, mille ta õli eest välja käis ja et kaks pudelit musta köömne õli ei saanud kuidagi maksta 66 eurot. “See on minu jaoks väga suur summa! Ma ei saanud terve reisi rahu!”

Kui paar aastat tagasi emaga Sharm el-Sheikhis käisin, siis üritati meile pähe määrida papüüruse pilte. Mingil hetkel pani kohalik müügimees putka ukse lukku ja lasi tule kustu. Hakkasin tohutult karjuma ja egiptlane pani hirmuga tule tagasi põlema.

EgKüsisin, miks ta niimoodi käitus ja sain vastuseks, et papüüruse joonistused helendavad pimedas. Mul oli raske seda uskuda. Huvitav, kas nad helendavad ka ainult siis kui pimeduses poe uks lukku keerata? Väga ebameeldiv kogemus ja seetõttu lubasin endale, et ühtegi suvalisse putkasse ma oma nina sel reisil üksinda ei pista.

Seetõttu tegimegi kaasa reisi, mida organiseeris eestist pärit giid ja pealegi oli eestlaseid terve suur buss täis. Lisaks olin endale lubanud, et ühtegi pimedas helendavat papüürust ma osta ei soovi.

Tegelikult oli Egiptuses meil väga ilus puhkus ja soovitan kõigile, kes soovivad soodsat päikesepaistet, sinna minna. Samas tahan kindlasti hoiatada inimesi emotsionaalsete ostude eest riigis, kus iga turist on nagu kõndiv rahakott.

Kui tahate midagi osta, siis on ikka sama soovitus, mis igal pool mujal maailmas. Minge kohalikku supermarketisse, kus on fikseeritud hinnad ja kus ka kohalikud teevad sisseoste.

Mulle tundus Egiptuses turvaline. Väga palju oli politseid ja sõjaväelasi, kes valvasid iga nurga peal. Samuti meeldis mulle, et hotelli personal oli hästi välja õpetatud. Pealetükkivust nagu kohtas tänaval, hotellis sees ei olnud. Toad olid puhtad ja eriti muljetavaldav oli minu jaoks hotelli toitlustus.

Paketireisi puhul arvasin, et ehk muutub toiduvalik üksluiseks ja olin valmis isegi selleks, et äkki peame minema sööma vahelduse mõttes kuskile mujale. Üllatav oli see, et toit oli vaheldusrikas ja värske. Mulle meeldis meeletult lai salativalik. Salatite ja muu toidu puhul tuleb mainida, et soovi korral valmistati neid ka sinu silme all.

Tomatid, kurgid ja kõik muu olid mahlased ja mulle öeldi, et tegu oli kohaliku valikuga. Samuti valmistati külalistele koha peal Punasest merest püütud mereande.

Mulle endale maitses väga minu ees pannil säristatud lambamaks küüslaaugu ja tshilliga. Samuti oli Egiptuse kanaliha väga maitsev ja ka lambaliha oli tehtud erinevates maitsvates kastmetes.

Ainuke, mis mõnda eestlast võib kurvastada on see, et sealiha moslemid ei paku.

Tegin ka videointervjuu kohaliku reisiesindajaga ja küsisin temalt, kas ta soovitab eestlastel Egiptuses puhata ja kuidas on tegelikult lood turvalisusega. Samuti pärisin temalt, kas turistidel on võimalik ka Hurghadast kaugemale sõita nagu näiteks Kairosse või Luxorisse. Vaata täpsemalt juba videost.