Kuidas kirikust sai mošee ehk Kas Türgi kannab euroopalikke väärtusi? (27)

Selle lepingu kohaselt peavad läbi Türgi Euroopa Liitu tulnud pagulased minema tagasi Türki, kus nad algselt Euroopa Liidu piiri ületasid. Vastutasuks nõuab Türgi, et iga tagasi võetud pagulase eest saadab riik ühe pagulase Euroopa Liitu. 

Selle, Euroopa Liitu saabuva, vahetuspagulasega on aga seotud mõned eritingimused. Esiteks ei tohi ta olla kordagi ebaseaduslikult üritanud ületada EL-i piiri ja samuti peab ta olema end registreerinud Türgis pagulaseks.

Tagasisaadetavad pagulased pannakse aga Türgis põgenikelaagrisse ja nad asetatakse ootajate viimasesse järjekorda, kuni kõik ülejäänud „õiged“ pagulased (kes ole salaja üritanud EL-i siseneda) ees Euroopa Liitu ära lähevad.

Türgis on teadupärast umbes 2 miljonit pagulast, kellest kõik soovivad Euroopa Liitu elama tulla.

Täna on selge, et neid kõiki siiski siia marjamaale ei lasta. Pigem võib juhtuda see, et piir suletakse üldse.

Minu jaoks jääb arusaamatuks üks oluline asi. Kui juhtub nii, et Euroopa Liitu siseneb ebaseaduslikult Türgis tõeline abivajaja ja ta saadetakse selle lepingu alusel koheselt Türki tagasi (tema asemele võetakse asenduspagulane, kelle ainuke eelis on see, et ta ei ole üritanud varasemalt Euroopa Liitu siseneda), siis kas see pole mitte räige inimõiguste rikkumine ja euroopalike väärtuste põrmuks tallamine?

Euroopalikest väärtustest on meile seoses pagulaskriisiga räägitud juba ligi aasta.

On selge, et 2 miljonit pagulast Türgist ei tule enam tänase seisuga Euroopa Liitu.  Avatud uste ja akende poliitika on tänaseks läbi saanud. Hetkel mõtlevad poliitikud, kuidas seda kõike siinsele rahvale viisakalt serveerida. Minul, kui lihtinimesel, oli see selge juba möödunud aasta kevadel ja eriti süvenes see veendumus minus kui käisin sügisel Ungaris, kui sealne pagulaskriis oli kõige raskemas seisus.

Täna tunnistavad isegi Saksamaa sõbralikud poliitikud, et sellisel kujul pagulaspoliitika enam jätkuda ei saa.

Tulles tagasi nüüd Türgi juurde, siis arutleks veel korra selle üle, mida Türgi Euroopa Liidult vastu saab?

Kuus miljardit eurot põgenikele telkide ostuks ja põhiline on viisavabadus Euroopa Liiduga. Ahjaa, muidugi ei tasu unustada ka seda, et Türgi alustab taas läbirääkimisi, et Euroopa Liiduga ühineda. Sellega avatakse taas üks suurepärane peatükk Osmanite impeeriumi tagasitulekuks.

Teate ju hästi eestlaste armastatuimat seriaali “Sajandi armastus”? Osmanid olidki need samad tegelased, kes seriaalis ilusates kostüümides ringi käivad.  Kahjuks ei räägita selles suurepärases linateoses aga seda, kuidas nad kristliku linna Konstantinoopoli ära võtsid (mis oli nagu Teine Rooma õigeusklikele). Alles 500 aastat tagasi, kui Tallinna Raekoda oli juba püsti, üritasid nad vallutada ka Viini. Ainult tänu Poola kuninga sekkumisele pääses kogu Euroopa Osmanite impeeriumiga liitmisest.

Tegelikult ongi seesama Konstantinoopoli Istanbuliks muundumise näide kõige illustratiivsem, kui räägime Hagia Sophia katedraali muutmisest mošeeks tänases Istanbulis, mille türklased vallutasid 1453. aastal. (https://et.wikipedia.org/wiki/Hagia_Sophia)

Osmanite impeeriumi pealetung Euroopas (peale seda, kui nad olid vallutanud ka Ungari, Kreeka ja kogu Balkani) peatus alles 1529. aastal, kui nad hakkasid piirama Viini linna ja üritasid ka seda vallutada.

Loodan, et mõistate, mida ma selle jutuga öelda tahan! Tänane Istanbul on tegelikult iidne kristlik linn, kus kirikutest tehti mošeed.

Tulles tagasi Türgi juurde, kellega avati hiljuti taas Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimised ja mille alustuseks pakutakse neile viisavabadust, tahaksin mina küsida: kas Türgi kannab ikka samu euroopalikke väärtusi nagu meie?

Viimasel ajal valitseb Türgit samasugune tore valitseja Erdogan nagu Osmanite ajal oli Suleiman Tore.

Mind kui Euroopa ajakirjanikku hämmastab kõige enam see, kuidas Türgi praegune valitseja üldse kriitikat ei talu. Nimelt on Türgi seadustesse sisse kirjutatud, et võimuesindajate ja ka türkluse solvamise eest on ette nähtud kriminaalkaristus koos vangistusega.

Meie Delfi anonüümsed kommentaatorid oleksid Türgi seadusi järgides juba ammu vangi pandud. Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis tegelikult on Türgis suuremad meedia kontsernid võetud Erdogani valitseva kontrolli alla. Toimetustes istuvad riigi poolt määratud tsensorid, kes kiivalt jälgivad, et keegi ei kritiseeriks neile kallist Erdogani. Ajakirjanikud, kes julgevad kriitikat teha, pannakse kohe vangitorni.

Vaatasin, et sakslased on toreda muusikavideo Erdogani auks teinud ja mida Erdogan üritas Saksa televisioonis ära keelata. ETV saade “Ringvaade” näitas seda neljapäeva õhtul koos ilusa eesti keelse tõlkega. Kel huvi vaadake seda siit http://etv.err.ee/v/meelelahutus/ringvaade/saated/c4ab6b97-8e76-4e31-a8c3-ac36ce8f674b/ringvaade.   Lugu ise algab 7.45. minutil.

Lõpetuseks tahaksin öelda veel seda, et kui vaadata põgenikekriisi ja voorimist, mis toimub Türgi ja Kreeka vahel ei saa me ära unustada seda, et Euroopa Liidu üks võimsamaid sõjalaevastikke on just Kreekal ja sarnane laevastik on vastu panna ka Türgil.  NATO liikmeist on ainult USA-l suurem armee. Türgil on umbes kolm korda rohkem (3657) tanke kui Suurbritannial, Prantsusmaal ja Saksamaal kokku.

Kuidas sellise sõjalise võimsusega ei suudeta ebaseaduslikku immigratsiooni ohjata. Järelikult Kreeka ja Türgi ei soovigi seda teha, sest pagulaskriis annab neile võimaluse Euroopa Liiduga kaubelda.