KÜSIDA VÕIB KÕIKE | EMil viibiva Ott Järvela vastused lugejate küsimustele vol 2 (7)

Kas muidu Prantsusmaal on olukord ärev või ei paista seda? (Taavi Tali) Ärevus oli alanud võistlusele juba enne sisse programmeeritud, aga paraku on Marseille’s juhtunud vutihuligaanide etteaste näol lisandunud ebakorrapärane jama, mis kindlasti turniirile oma jälje jätab. Politseid ja sõjaväge näeb palju, aga see ei tekita ärevust, vaid rahustab. Huligaanid teevad ärevaks.

Kas staadionil on lärm palju suurem kui nt. A. Le Coq Arenal, siis kui värav lüüakse? (Martti Kallas) Minu kogemus ütleb, et väravale järgneva lärmi võimsus ei olene pealtvaatajate hulgast, vaid eelkõige kuulaja asukohast ja staadioni arhitektuurist. Minu selle turniiri vägevaim väravamöire oli Saksamaa 2:0 tabamus Ukraina vastu, sest istusin pressisektori ääre peal, täpselt Saksamaa fännide kõrval ja Bastian Schweinsteigeri oli lisaks mängu saatuse otsustamisele ka väga emotsionaalne (Schweini on fännide lemmik, legend, meeskonna selgroog ja südametunnistus jne).

Väravamöirge võimsusele aitas kaasa ka Lille’i staadioni arhitektuur – tribüün on ringjas ja katusega kaetud. Sama oli olukord ka Stade de France’il, aga see areen polnud nii kompaktne ning minu istekoht oli nö rõdu all, kuhu möire ilmselt oma täies ulatuses ei jõudnud. Aga kui staadion on korralik jalgpallistaadion, kus on täismaja, siis on möirged ja lärm alati võimsad.

Mida arvad Gareth Bale karistuslöögist Slovakkia vastu? (Marten Trempi) Hea löök, aga ei midagi imelist, sest värav sündis eelkõige Slovakkia puurivahi Matuš Kozaciki eksimuse tõttu. Ta tegi tarbetu sammu vasakule, mis võimaldas pallil sisse lennata.

Millise meeskonna fännid on tribüünil olnud parimad oma meeskonna ergutajad? (panda) Prantsusmaa fännide lauldud "Marseljees" oli võimas ja Saksamaa fännid tavapäraselt kohusetundlikud, aga oma silmaga seni nähtud kuue meeskonna fännidest jätsid vägevaima mulje Albaania toetajad. Kirglikud, valjuhäälsed ja rohkearvulised enne mängu, selle ajal ja järel. Ning mis väga tähtis – kõige selle juures viisakad ja sõbralikud.

Miks saab maailma vanim kontinentaalne rahvuste jalgpalliturniir nimega Copa America, mis tähistab sel aastal oma 100. sünnipäeva, nii vähe tähelepanu? (Jimmy) Sest Õhtulehe lugejate huvi Copa America Centenario vastu on tagasihoidlik. Kuigi paljud (niši)spordialad kahtlustavad Eesti spordiajakirjandust nende vastases vandenõus, siis tegelik elu on palju lihtsam – ajakirjandus kajastab võistlusi ja sündmusi, mis nende publikut huvitavad. See ongi kriteerium. Puust ja punaseks tehes: kui mingil hetkel juhtub, et olümpiamängud meie lugejat enam ei koti, siis me neid ka ei kajasta. Kohtan sageli arvamusi, et (spordi)ajakirjandusel on kohustus mingeid sündmusi kajastada. Ei ole. Me oleme sõltumatud, mis tähendab vabadust valida teemasid ja kajastamise rakurssi.

Kuidas seletaksid võhikule suluseisureeglit, kui võid kasutada ainult 6 sõna? (Suluseis) Väga hea küsimus. Sinna läks kolm sõna. Nüüd olen juba lõhki ju, kurat, oota… "Täpne ajastus alistab rutakuse iga kell!".

Mil määral annavad igapäevaselt tunda Prantsusmaa hetke sisepinged – streigid ja rahutused? (Siim Raja) Streigid torkasid silma Pariisis viibides, kuhu täna hommikul naasen – nimelt olid tööseisaku ette võtnud ka prügivedajad ja tänavad olid täis üle ääre ajavaid prügikaste ning igasugust muud laga. Suhteliselt rõve vaatepilt. Transporditöötajate streigid mind seni – ptui-ptui-ptui – seganud ei ole. Rahutuste osas vaata vastust esimesele küsimusele.

Kui Sul on tahtmist midagi EMi või selle telgitaguste kohta pärida või oma arvamust Õhtulehe lugejatega jagada, siis anna tuld! Pane küsimus või mõtted kirja selle artikli kommentaaridesse või Õhtuleht Sport FB-lehele või kirjuta Otile Twitteris või Jalgpallipunkris või saada küsimus postituviga (aadress: Prantsusmaa, nõudmiseni).