139 VÄRAVAT: Tartu Tammeka kasuks on Kristjan Tiirik 16 aasta jooksul löönud Eesti meistrivõistlustel 139 väravat. Millal suudab keegi selle näitaja ületada?Foto: Martin Šmutov
Jalgpall
27. oktoober 2016, 04:00

Väravamasin Kristjan Tiirik enne lahkumismängu: viie aasta pärast mängib Tammeka medalitele! (4)

Tartu jalgpallilegend Kristjan Tiirik valmistub lahkumislahinguks – juba 2001 kodulinnaklubi Tammeka ridades debüteerinud 34aastane ründaja tõmbab joone alla pikale ja väravaterohkele karjäärile.

Tammeka pole Eesti kõrgliigas kunagi medalitele mänginud, vaid pusinud enamasti püsimajäämisega. Mõnel paremal aastal on platseerutud turvaliselt tabeli keskossa.

Aga üksikutes mängudes on medalinõudlejaid üha sagedamini üllatatud ja Tiirikul on selles keskne roll – kui Flora, Levadia, Nõmme Kalju või Infonet on lõpu eel Tammeka vastu üheväravalises eduseisus, on peamine kõheduse tekitaja just Tiirik. Tartu kogenud ründaja on alati ohtlik. Kunagi ei tea, kust ja kuidas ta nõelata võib.

Keha peab vastu, aga vaim väsib

Eelmisest 15 hooajal oli Tiirik kaheksal Tartu esindusmeeskonna parim väravakütt ning see aunimetus kuulub talle ka tänavu, sest Tirka (Tiiriku hüüdnimi – toim) arvel olevale tosinale kollile ükski kolleeg lähedale ei küüni. Miks siis lõpetada?

"Otsuse langetasin juba enne hooaega. Füüsiliselt suudaksin ühe hooaja kindlasti veel hästi vastu pidada. Noored muutuvad küll üha kiiremaks, ent see on iga sportlase teel paratamatu faas, mille vastu aitavad kogemused ja platsinägemine. Aga sain augustis 34 ja pidevalt rattas olemine tõmbab vaimselt tühjaks," selgitab Tiirik.

Jalgpalli ja Tammekaga jääb ta edaspidigi seotuks, sest praegu mängimise kõrvalt tehtav töö klubi kontoris saab edaspidi põhitegevuseks. Aga tippjalgpallist ning sellega kaasnevast graafikust ja rutiinist tahab Tiirik puhata. Näiteks esindusmeeskonna abitreeneriks asumise välistab. "Premium liiga karussellist hoian nüüd mõnda aega eemale. Võib-olla võtan kontoritöö kõrvalt mõne lasterühma juhendada."

Tippspordist lahkumine on Tiirikule teistkordne – 2009. aasta hooaja eel siirdus ta Narva Transi, kus töö aga suve keskel otsa sai. Tammeka teda tol hetkel ei vajanud ja nii mängiski ta kolm aastat madalamates liigades. 2012 keskel nimetati Tammeka peatreeneriks kreeklane Joti Stamatopoulos ja Tiirik asus tööle tema abilisena.

"Mängisin trennides päris sagedasti kaasa ja Joti ütles vihjamisi, et saad ju hakkama küll. Tasapisi saingi hoo taas üles ja tagasitulekumängus lõin Florale võõrsil kohe ka värava. Olen väga rahul, et toona tippvutti naasin. Ühtegi tõsist vigastust pole mul olnud, olen palju mänginud ja ka resultatiivne olnud," ütleb Tiirik.

Parimad hooajad 2005 ja 2007

Laupäeva eel on Tiirikul üks suur soov – et ilmataat mingit vingerpussi ei mängiks ja Tammeka – Kalju matš toimuks ikka armsal Tamme staadionil, mitte kunstmurul. "Vanu pildialbumeid ma laupäeva eel ei sirvi ja midagi taga ei nuta. Eks õige tunne jõuab kätte mängupäeval," sõnab Tiirik ja möönab, et ilmselt tuleb pärast matši mikrofoni ka väike kõne pidada.

Seejärel veel kõrgliiga viimase vooru kohtumine Pärnus ja siis on Tartu jalgpallilegendi vahva mängijakarjäär läbi. Kõige meeldejäävamateks hooaegadeks nimetab Tiirik aastaid 2005 ja 2007. "2005 oli Tammeka esimene hooaeg kõrgliigas ja esiliiga ära võitnud tuumik tervenisti alles. Vahva aeg. 2007 tulime Maag Tammeka nime all viiendaks, mis on siiani Tartu parim koht – oli hea võistkond ja kooslus."

Tiiriku edasise töö eesmärk on tagada, et too viies koht ei jääks Tartu jalgpalli kõrghetkeks: "Tartu on täna veel korvpallilinn, aga Tammeka klubi nägemus ütleb, et viie aasta pärast mängime medalitele. Strateegia selleni jõudmiseks on põhjaliku analüüsi tulemusel välja töötatud. Vajalikud tegevused on tuvastatud ja plaan on mõnes valdkonnas – näiteks püramiidipõhja laiendamist – ka käivitatud."

* * *

Mis muudab Tiiriku trahvilöögid üliohtlikuks?

Kristjan Tiirik on Tartu Tammeka esindusmeeskonna eest löönud 2001-2016 kokku 139 väravat, millest arvestatav hulk on sündinud karistuslöökidest. Edu saladus on, otse loomulikult, kõva töö.

"Heaks saab läbi harjutamise. Täna ma enam ekstra karistuslööke ei harjuta, aga omal ajal tegelesin karistuslöökidega regulaarselt ja toona omandatud pallitunnetus pole kadunud," selgitab Tiirik.

Et jutt õige, kinnitab valitseva Eesti meistermeeskonna Tallinna FC Flora esiväravavaht Mait Toom, kes oli 16aastane, kui esimest korda Tammeka esindusmeeskonnaga treenima pääses. "Mul on väga hästi meeles, et pärast minu esimest trenni kõrgliigameeskonnaga võttis Tiirik mu kõrvale, pani väravasse ja hakkas karistuslööke uhama," meenutab Toom.

Väravavahi jaoks on Tiirik karistuslöökide puhul väga ebamugav lööja, Eesti kõrgliiga kardetumaid variante. "Andrei Sidorenkov ja Vjatšeslav Zahovaiko on samuti väga head, aga Tiirikust keegi naljalt parem ole. Ta jookseb pallile alati ühtemoodi peale, väravavahil pole kehaasendi järgi võimalik aru saada, kuhu löök läheb. Ning Tiirik võib nii üle müüri vinditada kui ka tagumisse nurka lüüa."

Et Tiiriku ja Tammeka laupäevaseks vastaseks on Nõmme Kalju, kes Flora otsene rivaal võitluses Eesti meistritiitlile, soovib Toom endisele tiimikaaslasele täpset jalga. "Šansid, et ta Florale väikese kingituse teeb, on päris suured. Tiirikut veidi teades, siis ta soovib ikka pauguga lahkuda!"