KAKS KANGET: Eesti korvpalli vürtsitab juba üle poolteise aastakümne Tartu ja Tallinna vastasseis. Kui näiteks Janar Talts (nr 8) ja Janari Jõesaar (nr 21) esindaksid Tartu asemel super-Kalevit, ei saaks sellest vastasseisust kindlasti asja.Foto: Jörgen Norkroos
Korvpall
11. jaanuar 2017, 04:00

Kas Eesti korvpall vajab superklubi? Poolthääli jääb väheks, õieti polegi teisi! (6)

Iga mõne aasta järel on ühel või teisel moel räägitud ideest taastada Eesti korvpallis superklubi – nii nagu 1990ndatel oli mänedžer Riho Sooniku veetud Tallinna Kalev, mis mõne aasta toimis ka klubide koondisena. Kas nüüdseks on ajad pöördumatult muutunud?

Iga mõne aasta järel on ühel või teisel moel räägitud ideest taastada Eesti korvpallis superklubi – nii nagu 1990ndatel oli mänedžer Riho Sooniku veetud Tallinna Kalev, mis mõne aasta toimis ka klubide koondisena. Kas nüüdseks on ajad pöördumatult muutunud?

Eelmise nädala lõpus kutsus korvpallirahvast superklubi looma – alaliidu initsiatiivil ja kaasabil – Postimehe spordiajakirjanik ja korvpallitreener Peep Pahv. Õhtuleht uuris, kui laia kõlapinda see praegu üldse leiab. Aeg tähtsatest teemadest rääkimiseks on õige, sest korvpalliliit sai eelmise aasta lõpus uue presidendi ja juhatuse, kes peavad nüüd hakkama oma nägemusi ellu viima. Ning värske alajuht Jaak Salumets on üks neist, kes pikka aega rõhutanud, et meid on ainult 1,3 miljonit ning Eestil ei saagi korraga olla rohkem kui 12-15 ehk ühe meeskonna jagu tasemel mängijaid.

Salumetsa kannapööre?

Edasi lugemiseks: