Lembitu Kuuse hea sõber Aivo Pärn: "Ta oli ikka päris vintske sell! Väga visa!" (35)

"Neid ühiseid mälestusi on nii palju, et ma ei oskagi siit midagi välja tuua," ütleb Pärn ohates.

"Kui algusest alustada, siis ma olin 15-aastane, kui saime Lembituga tuttavaks. Sõitsime koos Pärnusse Võiste spordibaasi (praegune Jõulumäe) suusavõistlusele."

Sellest hetkest alates on sport meeste teed pidevalt kokku viinud. "Lembitu oli mul ülikoolis spordimetroloogia õppejõud ja hiljem, kui ma olin suusaliidu juhatuse liige 16 aastat, tegi Lembitu Tartu maratoni, maailmakarikat... Olime erinevatel võistlustel igal pool koos."

Lisaks võistlustele sattusid mehed tihti ka stuudios kokku ning need hetked on Pärnale jätnud kustumatu mälestuse. "Me oleme temaga stuudios mitmeid spordiuudiseid teinud ja ta on mind alati imestama pannud. Ütleme, et kui sul on jäänud veel kolm minutit ja kõik on veel lahtine... Kuidas ta suutis teksti kokku sättida ja selle uudise valmis saada. Nendel hetkedel ma ei saanud midagi aru, kuidas see nüüd käiku läheb. Aga pärast, kui telest vaatasid, oli kõik perfektne."

Sõpra kirjeldades räägib Pärn ikka spordist. "Lembitu oli selline südamlik mees ja tundis oma ala hästi. Need saated ja reportaažid, mis ta tegi... Me oleme tükk aega püüdnud siin seda jäljendada, aga see on üsna raske."

"Ta oli ikka väga kaalutlev ja väga õiglane," iseloomustab Pärn Kuuset väljaspool spordimaailma. "Tema käest sai alati tõest ja õiget informatsiooni. Liigseid sõnu ta ei teinud ja sellest, mis ta ütles, said selle mõtte alati kätte," kirjeldab ta Lembitut kui sõpra ja head nõuandjat. "Ja huumorimeel oli tal alati olemas!"

Sõprade vahvaim reis viis Belgiasse

Räägitakse, et inimest õpib hästi tundma alles reisil olles, kui ette tuleb igasuguseid olukordi. Pärn meenutab, et tema kõige eredam reisimälestus koos Lembituga oli reis Brüsselisse.

"Reisil oleme koos mitmeid kordi käinud. Kõige kõvem reis oli see, kui Toomas Savi kutsus kogu suusaseltskonna Brüsselisse – ta oli siis europarlamendi liige –, kõigil teistel olid naised kaasas ja mina olin Lembituga ühes toas."

"Lembitu juttudes oli alati sügavamõtteline huumor sees. Ta oli selline kaalutlev," meenutab Pärn ühiseid õhtuseid jutuajamisi.

Reisi lõbusaimatest seikadest meenub mehele pidu, kus tähistati Mart Siimanni 60. sünnipäeva. "Sellest on ka väga positiivne mälestus," ei paljasta ta rohkem detaile meeleolukast õhtust.

Viimane kohtumine

Heade sõpradena olid mehed tihedas suhtluses ka viimastel kuudel, mis Lembitu tervist arvestades eriti rasked olid.

"Käisin tal ka enne jõule haiglas külas, siis suhtlesime päris palju," meenutas Pärn. "Kui ta veel kontaktivõimeline oli, siis ta oli ikka väga optimistlik."

Jõuluks viis abikaasa Heli Lembitu koju, ent veel vana aasta lõpus naasis mees haiglasse.

"Viimati nägin teda eile kell neli, siis ta enam kontaktne ei olnud."

Viimaseks kohtumispaigaks jäi Tartu haigla. "Ma arvan, et ta oli ikka teadvusel. Ta pilgutas silmi küll." 

"Üle-eelmisel suvel, kui me teda järjekordselt Maarjamõisa haiglasse saatsime, siis vaatasin, et nädal või kaks on jäänud… Aga ta pidas poolteist aastat vastu. Ta oli ikka päris vintske sell! Väga visa!"